Mõtleme
Loe järgmised viis rida läbi, sulge silmad ja mõtle oma tunnetele. Kui oled viis minutit mõelnud, siis loe edasi.
- Eestit, tema asukohta, keelt ja kultuuri tunneb 2/3 Maa inimestest.
- Miljard inimest soovib Eestit külastada.
- 400 miljonit inimest kannab Eesti kultuuri.
- 50 miljonit oskab Eesti keelt
- Sind eestlast võetakse kodunt kaugel alati vastu paradiisiriigi elanikuna ja suhtumine on positiivne.
Eestlastest ja Peost
Igal rahval on oma nimi, oma traditsioonid, oma iseärasused. Igale rahvale on nime pannud tema naabrid või mitte kõige lähedasemad naabrid. Kui rahval on eri keeltes kaks või enam nime, siis on ta vana rahvas ja kõige kaugem nimi (kasutavate rahvaste kaugust arvestades) pärineb legendidel või ajahämaruse sündmustel. Soomlasi kutsuvad soomlasteks vaid eestlased, lätlased ja leedukad. Kõik ülejäänud kutsuvad neid finn- algusega sõnadega. Eestlastele on nime pannud vanagooti keelt kõnelnud inimesed ja nende jaoks tähendas see tuletoojaid, tulehoidjaid. Olgem uhked, sest see nimie kandjateks saime seoses meie maal 7500-7600 aastat tagasi toimunud tulise sündmusega. Samast ajast tekkisid meil ka legendid tulihändadest jne. Kel huvi, saab täpsemalt lugeda Lennart Meri “Hõbevalgest” Meil on ka praegu au olla üheks euroopa vanimatest rahvustest ja me oleme endiselt tulehoidjad.
Eestlastel rahvana on mõned omadused ja mõned iseärasused. Rahvuse omadusi tuleb teadlikult arendada, iseärasused arenevad umbrohuna. Erinevalt mõnedest on meil õnneks mõlema poole jaoks jaksu jagunud.
Suurim tulehoidja ja meid ühendav omadus on ühislaulmine ja -tantsimine. Selle traditsiooni ülestähendet algusajaks peetakse 19. sajandi algust, kuid kindlasti on eestlased rehielamus pikkadel talveõhtutel juba aastasadu varem regilaule jorutanud. Samuti on tants riutaalina meid sajandeid saatnud. Tänaseks päevaks on ajaloolistest tegemistest välja kasvanud meie tulehoidmise kujundlik pühamu on Laulu- ja Tantsupidu (edaspidi nimetet Pidu).
Kaks korda kümnendil puhume me tuha all hõõguvad söed suureks laulu-tantsulõkkeks. Lisame lõkkesse uut hagu ja pärast pidu korjame tukid hoolega kokku, katame värske tuhaga, et tuli ei kustuks, vaid hõõguks tuha all järgmise Peoni. Peo ümber, sees, kõrval ja seoses temaga on müüte, tõsielulisi juhtumisi, legende ja inimsaatusi. Neid lisandub Peopajatuste kangasse üha enam ja enam. Tuha alla peidet sõed on igal korral eelmisest kuumemad.
Tulehoidmisega saavad tulehoidjad hakkama.
Käeaoleval aastal saab Pidu 140 aastaseks. Ta on nutikalt korraldet. Iga viie aasta tagant on ju juubel. Kord väiksem, kord suurem ja seega ongi meil vaid juubelipeod. Tulehoidjad pole peo püsimist unarusse jätnud. Tal on oma laps, nimega Noorte Laulu- ja Tantsupidu. Samuti on tantsupeol veel teine poisslapsest järglane. Nimega Meeste tantsupidu. Nende elujõud näitab tulehoidmise traditsiooni kestvust ja elujõudu.
Pisut seostas ühislaulmist ja eestlaste rahulikkust / kannatlikkust Tustyde “Laulev revolutsioon, kuid Peo psühholoogilist mõju rahva tervisele ja käitumisviisidele pole veel keegi uurinud.
Miks eestlased on nii rahulikult suhtunud keerulistele sündmustele?
Miks meil sündis laulev revolutsioon?
Täna ...
Praegune peotsükkel tõi esimesel korral mahtuvusprobleemid ka Laulukaare alla. Ei pääsenud kõik soovijad Peole tuld hoidma. Tantsijatel on ettetantsimisetega olnud aastakümneid aega harjuda, kuid alati teeb meele mõruks, kui püünele ei pääse.
Pidu on saavutanud oma mahtuvusepiirid praeguses aja- ja kohaaedikus. Tegelikult ajab ta liigselt kerkima jäänud taignana üle kausiääre. Viitan siin Rein Siku provokatiivselt pealkirjastatud artiklile 10000 üleliigsest taidlejast. Kunstilise taseme hoidmiseks on valiku tegemine vajalik ja ilmselt oleks vanematekogu nuga ettelaulmistel, -tantsimistel olnud veel vahedam, kui ...
Siin oleme jäänud enesekeskseks. Laias maailmas käime end vaid näitamas, sealsetele vaatajatele korraks tuld toomas. Mõned vähesed oleme suutnud tulehoidmise pisikuga nakatada, kuid tõelisest pandeemiast miskipärast hoidume. Ilmselt on põhjus meie tagasihoidlikkuses ja soovis Pidu enda omana pidada, tahtmata teistele võimalust anda. (Lugege loo esimest lauset.)
Üheks põhjuseks võib olla ka Peoaediku ajaline ja ruumiline piiratus. Eelnevast tingituna me tulehoidjate=eestlaste rahva suurima omaduse laiale, süstemaatilisele maailmas tutvustamisele ilmselt agaralt ei mõtle.
Nüüd (millal siis veel) on aeg meie kuulsaimat traditsiooni arendada. Viia ta selle osa muu maailma inimeste teadvusesse, kes tunnetab ennast seal kultuuri kandjate ja arendajatena.
Homme …
… saabuvad siia Peost fantastilise filmi teinud Maureen Castle Tusty ja James Tusty, et talletada lähim saabuv Pidu ja luua sellepõhjal 13-osaline "Estonia" dokumentaal.
http://www.arileht.ee/artikkel/461256
Kindlasti saab teoks Raul Rebase mõte teha otseülekanne maailma suurima ühendlaulukoori laulmisest 2011 noortePeol. http://www.epl.ee/artikkel/464209
Need on vajalikud toitained Peoseemne maailmaPeo taimeks kasva(ta)misel.
Ülehomme …
Meil on 73000 rahvakultuuriga seotud inimest. Neist 39000 koorilauljat 1400 kooris ja 18000 rahvatantsijat 1200 rühmas. See on üle 7% eestlastest. Kujutage ette, et 91 miljonit hiinlast ja 21 miljoni USA elanikku tegeleks koorilaulu ja rahvatantsuga. Me oleme tulehoidmises tublid, kuid koidmisest on vähevõitu.
Paljudel kooridel, rühmadel on mujal maailmas sõpruskoore, -rühmi. Neil käiakse vastavalt võimalustele ja suhete tihedusele külas ja võetakse vastu. Neile kõigile on kindlasti räägitud Peost. Harvad neist julgevad küsida osalemisvõimaluse kohta, sest seletus on olnud (teades eestlaste uhkeldamssoovi) pisut üleolev, mitte osalemakutsuv. Loodan, et eksin.
Kindlasti on takistuseks ka siinpoolse ametliku avatud kutsumisepoliitika puudumine, sest “taigen ajab niigi üle ääre”.
Mõtleme laiemalt.
Teeme “aediku” suuremaks. Tantsupeo kontsertideks on Tallinnas kolm staadioni Kalevi, AleCoqi ja Kadrioru. Kadriorule tuleb piisava publikuhulga mahutamiseks lisatribüünid ehitada.
Laulupeo kontserte saab ajaliselt pikendada. Peame rongkäiku reedel ja jagame sama liigi laulud erinevate sama liigi kooride vahel. Näiteks osad meestekoorid laulavad pooled laulud ja osad teised laulud. Võimalusi on kindlasti veel.
Järgmisel nädalal …
Igal koor, rühm on külla kutsunud ühe sõbruskoori, -rühma. Seega on kohal vähemalt paar tuhat üksust vähemalt 50000 liikmega. Maailma igast rahvusest on kohal vähemalt üks koor või rühm. Nad kõik on meelestatuselt tulehoidjad. Nendega koos tulevad nende sõbrad ja sugulased. Samuti hordide viisi kultuurituriste. Peo aedik on suur.
Ühisproovideks saabuvad Peol esinevad koorid ja rühmad enne Jaanipäeva Eestisse. Jaanipäevani ja pärast, kuni peonädala alguseni lihvitakse vilkalt viimaseid nurki. Peonädalale eelneva pühapäeva pärastlõunal sõidavad koorid / rühmad neisse peopaikadesse, kus on nende väikesed kontserdid oma rahva laulude ja tantsudega. Kontserte toimub üle Eesti igal vähegi Laululavaks tantsuplatsiks kvalifitseeruval väljakul. Kontserdid kestavad esmaspäeva hommikust neljapäeva lõunani. Neljapäeva õhtupoolikul kogunetakse Tallinna, et osaleda reedeses rongkäigus. Tantsupeo kontserdid toimuvad reede, laupäeva ja pühapäeva hommikul 10-12. Kolmel staadionil kolme eri kavaga kokku üheksa kontserti. Rongkäik ja Laulupeo kontserdid algavad kell 13. Pärast rongkäiku on Lauluväljakul väike kontsert kuni kella 21’ni. Rongkäik kestab umbes 6 tundi.
Laupäevane Laulupeo kontsert kestab südaööni, andes külalistele maigu revolutsioonilistest Öölaulupidudest. Pühapäevane kontsert lõpeb kell 21. Peole järgnev esmaspäev on ülemaailmselt puhkepäev, võimaldamaks kõikide osaliste / pealtvaatajate rahuliku kojujõudmise.
Peole tuleb umbes pool miljonit väliskülalist, kes jätavad Eestisse siinviibitud aja jooksul umbes kaheksa miljardit krooni.
Peo telekajastus ja populaarsus on võrreldav olümpiamängude populaarsusega.
Peo ettevalmistamine on olümpiast kordades odavam. Puudub vajadus erinevate võistlusareenide järele. Laulukaari ja tantsuplatse on Eestis praegugi piisavalt. Olümpiast ja kooriolümpiast erinevaks teeb Peo võistlusmomendi täielik puudumine. Me oleme kogunenud Eestisse, et üheskoos laulda ja tantsida, et täiel rinnal Peol osaledes tunda end tulehoidjatena=eestlastena. Poliitilisest küljest võib Peost kujuneda ka ülemaailmne Laulev Revolutsioon, aga see on juba hoopis teine teema.
Tulehoidmise traditsiooni viimisel Maa igasse kultuuri kandvasse koju teab 40 aasta pärast Eestit 80% maa elanikest.
Hirm tulehoidmise kultuuri hääbumisest / kadumisest / okupeerimisest / jne. jääb jäädavalt minevikuheietuseks.
Selle idee avaldasin ka "Minu Eesti" mõttetalgutel
http://www.minueesti.ee/minueesti/ideabank/item?id=4297
“Mida sa saad teha või millest unistad, alusta seda kohe. Otsustavuses on geniaalsus, jõud ja maagia.”
Johann Wolfgang von Goethe
