Konkurents(i puudumine) Eesti pangandusturul

Eesti turul on Rootsi raha monopol.
Me võime ju öelda, et on SEB-, Swed-, Nordea pank. Lisaks Taanist Sampo (Danske) ja veel LHV, Äri-, Big-, Marfin, Krediidi- ja veel kümneid.
Turul on 80% Rootsi (SEB, Swed, Nordea) kultuuri käes.
Andres Bergman (rahu tema põrmule) soovis luua konkurentsi ja jõuliselt tuua Eesti turule Saksa raha. Eesti Pank ei andnud luba. Miks?
Monopol vajas veel kindlustamist.
See kõlab küll vandenõuteooriana ja seda j.o.k.k. vabariigis kohtus
ei tõesta, aga praegu on meil juba viimased kümme aastat rootsi raha
monopol.
Selle tagarjärjel on igapäevased pangandusmaksud kõrgeimad EU's ja selle
tõttu lubati Eesti majanduse vastutustundetu odava laenurahaga üleujutamine. Ainuke karistus on pisike kahjum. Võrreldes eelnevate aastate väljaviidud kasumiga.
Ma ei tea Läti seisu, kuid paranoiliselt võib eeldada, et Parexi põhjalaskmisel pole rootsi raha roll olematu. Loomulikult tegid Parex enamuse vigadest ise.
See on andnud võimaluse (reinvesteeritud tulumaksuvabade) kasumitena kümne aasta jooksul välja viia hinnanguliselt 40-50 miljardit krooni.

Eesti turule ideaalne jagunemine oleks 10% rootsi, 30% jaapani, 10% saksa, 10% briti, 30% ameerika ja 10% muud.
Reaalne oleks 30% rootsi, 25% ameerika, 25% jaapani, 20% muud raha.
Kolme Euroopa kultuuri (rootsi, briti, saksa) puhul puudub konkurents, sest http://www.abovetopsecret.com/forum/thread573000/pg1

Alles kolme võrdse olemasolu loob eeldused konkurentsiks (hea näide on mobiilikonkurents,
mis on ainuke reaalset toimiv infrastrukuuriettevõtete konkurents eesti turul)

Seadusega võiks olla pankadele järgmised piirangud
1. Ühe panga turuosa ei ületa 25%
2. Pankade emafirmade summaarne ühe kontinendi piires turuosa ei ületa 30%.

Eesti energiaturvalisus

Esitasin ajujahile järgneva idee.
http://www.ajujaht.ee/ideed/2949/
Kirjutan selle siin pikemalt lahti.

Praegu on Eestis 3,4,5 suurt elektrijaama. Soovitakse ehitada veel üks eriti suur. See on turvalisuse seisukohalt risk, sest piisab ühel riigil paar ballistilist raketti lennutada ja üks lüüs üles tõsta ning Eestis elektrit pole. Kui Osama oleks USA't tõeliselt kahjustada soovinud, siis poleks lennukid lennanud WTC tornidesse, vaid idaranniku tuumaelektrijaamadesse. Kaasa oleks see toonud püsiva majanduslanguse, sest pole elektrit/ pole majandust. Kaks viidet wikipeediast
Suurim elektrikatkestus
Suuruselt teine elektrikatkestus

Energiaturvalisust on võimalik tõsta. Selle lahenduseks on partisanisõjale omane ülemaaline võrgustik. Iga talu / küla / linnaosa omaks enda elektri- või koostootmisjaama. Need jaamad on Smart_grid võrku ühendet. Väikejaamad võivad olla igasugused. Laine-, hüdro-, tuule-, maasoojus-, gaasi-, päikse-, diisli- jne. jaamad. Tootmise ülejääk müüakse ja puudujääk ostetakse Nordpooli kaudu. Puudub energiatootmise monopol ja peamine, elektrisüsteemi kasutuskõlbmatuks tegemine on väga raske.
Teine probleem peitub 50Hz püsivuses.
Kus määratakse meie 50Hz?
Selle Eestisse ületoomiseks on vaja planeeritavat tuumaelektrijaama VÕI kõrgepingeühendusi Soome ja Rootsi. Pärast gaasitoru paigaldamist on kõrgepingekaabli vedamiseks loa saamine pehmelt väljendades komplitseeritud, kuigi mitte ilmvõimatu.
Ka smart grid võrk on võimeline 50Hz hoidma. Tehnilisi üksikasju ei valda, aga kuskilt tutvustavast jutust lugesin.
Väikeste elektrijaamade ja smart grid võrgustiku arendamine suunab riigi suurte ja energiaturvalisust vähesel määral tõstvate, praegu pakutavate lahenduste asemel plaanitud investeeringud kordades paremini.
Saavutatavat teadmistepagasit õnnestub mujal maailmas müüa edukamalt, kui Eesti Energia praegu üritab põlevkivitehnoloogia müüki. Iseenesest on ka selle teadmistepagasi müük väga hea mõte, kuigi põhineb eelmise sajandi mõtteviisil.
Vaatasin ka Peeter Jalaka ettekannet Energiafoorumil.
01.02.11 diskuteerisin sellest Lauri Vahtrega. Ta tõi välja mündi teise poole. Kuna me oleme Vene süsteemiga seotud, siis ei saa nad Narva jõe tammi avada, ega sagedusega mängima hakata, sest Eesti poolele suunatud hävingulised muutused tabavad neid kordades tugevamini. Narva tammi avamisel ja HEJ'i seiskamisel tabaks ülekoormus muid lähedal asuvaid jaamu, ning Peterburg võib sootuks ilma elektrita jääda.