25 May 2024

Kuidas elada kui doonorivoolik on opereeritud südameaordi külge?

1. Kas minu otsus aitab kaasa Eesti tuumriigiks saamisele?

2. Kuidas muuta raharinglust, et jõukus kasvaks?

3. Mida teha punktide 1 ja 2 ellu viimiseks?


Immanuel Wallerstein koostas „Maailma süsteemide teooria” (World Systems Theory [1]) 1970-ndate algupoolel. Kokkuvõtvalt jagunevad riigid majanduslikult mõjult kolmeks. Tuum-, poolperi­feeria- ja perifeeriariikideks. Perifeeriariikidest tõmmatakse välja kõik, mis jääb üle riigi alalhoid­mise miinimumist. Poolperifeeriariigid tõmbavad perifeeriast ja anna­vad selle edasi tuumriiki­dele. Tuumriigid koguvad kõik tõmmatu endasse. Loomulikult ei saa kogu voolamine olla ühe­suunaline kõikides majanduse sektorites, aga 80-20 reegli järele perifeeriast võetakse 80%, pool­perifeeria on fifty-sixty ja tuum võtab 80%.

Asetades eelneva pika-ajalise majandusliku jõukuse kasvu skaalale on selge, et tõusta saab ainult tuumriikide majandus. Poolperifeeria ei idane ega mädane ja perifeeria ...

Ressursse vallutatakse järjepidevalt, süstemaatiliselt, kogu aeg ja igapäevaselt. Vähem vaimuvõime­kad kasutavad selleks relvi, rohkem võimekamad ülesostmist ja päris võime­kad pehmeid mõjutus­vahendeid. [2] Targad kasutavad kõike koos ja korraga, valides vastase vaimsele võimekusele vas­tava vastuse.

Soome, Eesti pika-ajaline eeskuju oli pärast Teist Maailmasõda perifeeria, aga enda Sisu­ga suutis kaela määratud sõjavõlad [3] tasuda ja osavalt tasakaalustades olla poolperifee­ria kuni n.liidu lagunemiseni. Sellega kaasnenud lama [4] oli pikemat ajaperspektiivi vaadates ühiskonnale ma­janduslikult kasulik, kiirendades Nokia [5] tõusu. Nokia tõusuks vajalik vundament samas sai vala­tud eelnevate aastakümnete pikkuse hariduse, väga suures osas reaalalade ja -ainete hariduse väär­tustamise kaudu. Nokia maailmavalitsemi­ne tõstis Soome poolperifeeriast tuumriigiks. Olukord oli 2009 nüüdsest palju parem, kuid Soome on püsinud tuumriigina.

Järgneb ainuke täispoliitiline kõrvalepõige:

Soome on tuumriik ka valimiste ja parteidemokraatia osas. Uurige viimati toimunud Soome presi­dendivalimiste debatte. Soomes valib Presidendi rahvas otsevalimistel. [6]

Täispoliitilise kõrvalepõike lõpp.


Kus on siin pildil Eesti?

Tahame me seda või mitte, aga Ukraina sõjaga on Eesti langenud perifeeriasse. Õnneks on veel säilinud mõned poolperifeeria kütked ja üsna vähesed tuumriigi idud. Kahjuks lastakse neil idudel tihti riigi kallal parasiteerida, selmet rakendada neid riigi mülkast välja vedamise etteotsa. Enne Ukraina sõda oli Eesti korralik poolperifeeria kurnates ida pool olevat madalamat poolperifeeriat ja saates siis saadu pea olematu lisandväärtuse loomi­sega tuuma poole minema.


Paigutades eelneva Eesti kaardile saame selgemaks Eesti Vabariigi pika-ajalise ma­jandusliku sihi:

Tõusta poolperifeeriast tuumriigiks.

Kuidas?

Allutades eranditult kõik maksumaksja raha, samas ka kohaliku eraraha eest tehtavad otsused kahele küsimusele:

Kas see otsus kiirendab Eesti jõudmist tuumriigiks?

Millised on lühiajalised tagasilöögid võrrelduna pika-ajalise kasuga?

Pean silmas absoluutselt kõiki küsimusi, milles otsustatakse maksumaksja ja toetustena saadud EU-maksumaksja raha kasutamine. Praegu meediasse kajastuvate otsuste valguses on 95% otsuseid teh­tud sellele küsimusele vastust otsimata.


Millest alustada praegu, valimiseelse valetamise tagajärjel poliit- ja rahva arvamuse polari­seeritud ühiskonnas?

Kust leida tahe, kompromissivalmidus ja raha, et pinged kõrvaldada?


Muuta tuleb süsteemi ja suurelt.

Majandust takistavad kaks emotsiooni: Ahnus ja hirm.

Ahnuse allikas ja tagajärg on liiakasu. Liiakasu on surmapatt kõikides usundites välja arvatud ühes. [7] Liiakasu jaguneb kolmeks: Intress, maksud ja liiga suur marginaal. Liiga suur marginaal on eri­nevates majandussektoristes erinev, aga viitab alati ahnusele ehk suhtumisele „kuna on võimalik, siis kehtestame”.

Mitte ükski neist kolmest ei aita kaasa majanduse kasvule. Nende ühiskonnale, kui terviku­le omista­tavad kasud ja kahjud jäävad praeguses arutelus kõrvale.

Hirmu analüüsimine ja tema poolt käivitatavad pika-ajalises vaates alati kahjulikud tege­vused vää­rivad mitut eraldi doktoritööd Tartu Ülikooli Filosoofia ja Semiootika Instituudis. [8]

Keskendume ahnuse majanduskahju ühele aspektile: intressile.

Seda osana majandusmudeli muutmisest lähtuvalt eesmärgist: „Eesti tuumriigiks.”


Kust paistab välja Eesti perifeersus?

Kümnetest läbimõtlemata erastamistehingutest 1990-ndatel ja ka edaspidi. Enne erastamist oli Eesti IME-m, kui pärast ja on seda siiani. Ühena meeldejäänud kurbadest „lahendustest” tuleb ette AS „Kalev”i saaga ja päädimine osaks Orkla konglomeraati. Saagat võib lähemalt uurida igaüks ise. Netis on leitav kogu saaga algusest lõpuni. Nii Oli­ver Kruuda poolt tehtud õiged, kui valed otsused. Aga ka see on isegi Eesti mastaabis vaid kommiraha.

Pealkirjas viidatud külgeopereeritud doonorivoolik peitub ulgumaiste suurkorporatsioonide tütar­des. Reljeefsemalt väljendub panganduses. Kogemuste puudumise põhjalt 2000-nda­te alguses vastuvõetud tulumaksu dividendidele lükkamise seadus ja selle puuduste ilm­nemise parandamise aastatepikkune edasilükkamine võimaldas Eestil jõuda praeguse koomaeelse staadiumini. Paari aasta eest pandi veeni teine, vere juurdepumpamise ajuti­ne voolik, millesse ka praegune valitsus hil­juti verd lisas. Sellest pole abi. Kui, siis ainult lü­hiajaliselt, kui aordi küljes olevat doonori­voolikut ei eemaldata.


Plaan.

Igal aastal voolab Eestist välja Ligi kaks miljardit eurot. Suur osa summast dividendidena. [9] Seda ka pärast tulu­maksu maksmist. Väljavoolu, mis on Eesti „ei idane ega mädane” seisus hoidnud terve prae­guse aastatuhande jooksul peab vähendama ja suurelt.


Kuidas?

Ettevõtete natsionaliseerimine kuulub ühe teise kultuuri [10] ja valdavalt pehme mõju­tamise oskus samuti. Selleks, et Eesti raharingluse südame külge opereeritud doonorivoo­lik kitsamaks pigistada tuleb laenata 1,9 miljardit ja riigile osta Luminor või isegi odavamalt, teine müügis olev Citadele Eesti. Kust laenata? Võlakirjadena oma rahvalt.. Kahjuks õn­neks intressiga, sest õiglase panganduse kohene rakendamine võib mõlemale osapoolele olla vaimselt üle jõu käiv. Saab kontodel seisva inf­latsiooniussi poolt näritava raha laena­jate, s.t. enda rahva heaks tööle panna. Ise panga nullist üles ehitamine on kordades kallim ja aeganõudvam. Miks on vaja seda teha? Õpime ajaloost ja vaatame, miks ja kui­das kasvas Ühispank. Ühispank koosnes väikestest eri maakondades olnud pankadest. Neisse koondati hr. Hanschmidti juhtimisel lõppematu rahavool ehk kohalike omavalitsuste ja koha­likul tasandil tegutsenud riigiettevõtete filiaalide finantsid. Tallinnas loomulikult mi­nisteeriumid, riigi ettevõtted ja ameti­asutused. Seejärel pisikesed pangad liideti suureks Ühispangaks ja lõpuks müüdi suure kasuga rootslastele maha. Sama tehti ka Hansapan­gas ja Hoiupangas, aga mitte nii jõuliselt. Nüüdseks on ka Hansapank rootslas­tele maha müüdud. Spekuleeritud on ka vae­nulikku ülevõtmist, aga seda saavad teada alles meie lapselapsed. Siit saame teha lihtsa järelduse: Eesti riigi raharinglust valvavad peami­selt Rootsi omanduses olevad erapangad ja Eesti riik maksab neile „katusepa­kkumise” eest peale. Alguses õigustati seda, et muidu oleks Eesti kroon olnud ohus ja de­valveeritud. Mis siis? Devalvatsiooni on ennegi kasutatud ekspordi suurendamiseks. Ah­jaa, unustasin. Kohalikke kolmekohalist lisandväärtust loovaid ekspordiartikleid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda ja Ericssoni mobiiltooted ei kuulu nende hulka. Umbes 500 mil­jonit eurot aastas makstakse Rootsi pankadele, et Eesti riik saaks oma raha kasutada. Olen selle numbri kaudsete ava­like andmete abil kokku arvutanud. Seda intressidena, üle­kande-, kaardihooldus-, sularaha väljavõtmis- ja arvelepanemis- ja muude tasudena. Selmet sama raha enda pangas hoidmise eest 500 miljonit aastas teenida.

Ostes riigi omandusse Luminori või Citadele ja kohustades kõikide maksumaksja ja EU-maksu­maksja rahadest finantseeritud eraisikuid, asutusi, ministeeriume, ettevõtteid ja muid institutsioone hoidma oma vaba raha Valgustuspangas. Vabana arvel ootava raha­jäägi saab kasutada panga klienti­de mujal ole­vate laenude, hüpoteekide, liisingute, kind­lustuste ülesostmiseks.

Uitmõte: Pangapoolse kingitusena avatakse igale vastsündinud Eesti kodanikule arveldus­arve pan­gas ja annetatakse sinna 10 aastase tähtajalise hoiusena 100€ seemneraha, mida isik saab kasutama hakata 10 aastaseks saades. Vanemad ja muud soovi­jad saavad teha juurdemakseid omal vabal valikul.

Kust leida sellele pangale missioonitundlik juht? Kindlasti mitte riigisektorist. Meil on mitu edukalt tipust erru läinud erapankade pangajuhti, kelle teadmised ja oskused seisavad jõude.


Intressist ja maksudest.

Mõlemad pärsivad majanduskasvu. Maksude arutelu on väärinud mitut Nobeli preemiat. [11-15]

Sellest tulenevalt räägime intressist ja selle rollist meie majandussüsteemis.

Minnes tagasi kaugele ajalukku, kui kehtis naturaalmajandus, milles näiteks 100 puuda vil­ja vaheta­ti 100 puudase sea vastu. Seal polnud inflatsiooni, sest 100 puuda vilja maksis 100 puudase sea ka saja aasta möödudes. Ei olnud tarvis vahendusväärtust. Loomulikult vajasid ülikud vahendusväär­tust, sest nad ei tootnud midagi ja teise ülikuga 100 puuda vil­ja vahetamine 100 puudase sea vastu oli mõttetu, sest kumbki oli oma orjadelt juba piisavalt kokku maksustanud. Sellest kuld, hõbe ja muud rahad. See on väga lihtsustatud teooria. Vahendusväärtuse sisse toomisega tekkis võimalus inflatsiooniks. Täna said ühe graani kulla [16] eest 10 puuda vilja, aga homme said ainult 9. Infla­tsioon 11,11% Tekkis võimalus vahendusväärtuse staatuses asjade ehk raha laenamiseks. Samas oli kindel ree­gel, et tagasi said küsida ainult sama summa, kui välja laenasid. Sellele leidsid lahenduse juudid, kes goidelt tohtisid tagasi küsida laenatust rohkem. Raha pole kunagi tegelikku tööd teinud ega reaalmajanduslikku kasu tootnud. Ta oli, on ja jääb kokku lepitud va­hendusväärtuseks. Vanasõ­nagi ütleb: Täna kuld, homme muld. Praeguses ühiskonnas on rahale võimaldatud hukatuslikud tegevusvabadused. Peaasjalikult ahnusest ja hirmust tingituna.

Aga saab ka ausamalt ja hukatusevabalt. Loomulikult peab ümbruskonna huntidega koos uluma, samas omavahel enda kultuuris võib kanda sellest erinevaid väärtusi.

Mida konkreetselt?

Eelnevalt räägitud, enda raha kasutamise eest 0,5 miljardi € pealemaksmine on absurd. Lapski saab sellest aru. Ainuke võimalus on luua enda pank, kus enda raha hoida ja seda oma kogukonnasise­selt jagada. Nii teevad ühistupangad. Samuti tegutseb nii intressivaba pangandus.


Tegevusplaanist järjekorras.

1. Eesti riik ostab Blackstonelt Luminor panga kogu Baltikumi ulatuses või Citadele Eesti, mille saab odavamalt kätte. Luminori puhul müüb Läti ja Leedu tegevuse maha või eraldab Luminor Eesti muul moel 100% riigi omandusse. Citadelega on vaid eraldamine.

2. Riik koondab kõik kohalike omavalitsuste, nende omanduses olevate asutuste ja ettevõ­tete, riigi omanduses olevate asutuste, ametite, ministeeriumite, ettevõtete ja muude juriidiliste isikute raha­vood enda panka. Konsultatsiooni saab Ain Hanschmidtilt ja Enn Pandilt. Kõigile maksumaksjalt ja EU-maksumaksjalt raha saavatele isikutele tehakse arveldusarve ja kõik väljamaksed riigi poolt tehakse ainult nendele arveldusarvetele.

3. Riik ostab muudest pankadest kõikide maksumaksja kulul elavate era- ja juriidiliste isi­kute lae­nud, liisingud ja kindlustused enda panka. Riik koondab kõikide eelnimetatud tingi­mustele vas­tavate isikute muudes pankades olevad pensionifondid enda panka.

4. Sularaha väljavõtmiseks ja kaardimaksete teostamiseks on Luminoril ja Citadelel le­pingud ja automaadid olemas. Kindlustus- ja liisingosakonnad on mõlemal olemas. Pen­sionifondid on Lumi­noril olemas.

5. Pangas võetakse kasutusele intressivaba panganduse reeglid. [17]

Mida tähendab intressivaba pangandus eluasemelaenu (elu asemel laen) näitel?

Inimene tahab osta maja. Ta läheb panka ja pank ostab maja tema eest välja. Inimese omaks saab sissemaksu osa maja väärtusest. Panga tasutud summa jagatakse laenuaja kuude arvuga ja inimene maksab igakuise makse suurendades seeläbi enda osalus­protsenti maja omamises. Inim­ese vastuta­da on maja kindlustamine turuväärtuses. Kui inimene satub raskustesse ja pank ei näe muud või­malust, kui maja müüa, siis inimene saab maja müügihinnast oma osalusprotsendi ja pank oma. Maja müüakse alati turuhi­nnaga. Sama jaotus kehtib, kui inimene soovib maja müüa. Pank teenib oma kasumi kind­lustuse mittemaksmise ja maja tõusnud turuväärtuse arvelt. Jooksva remondi tasu­mine le­pitakse kokku laenulepingus.

Keerulisem on liisinguga, sest teadupärast kukub auto hind 20% uksest välja sõites. Liisin­gu puhul lepitakse kokku auto hinnanguline väärtus 5 aasta pärast. See lahutatakse auto ostuväärtusest ja üle­jäänud summa maksab liisija võrdsetes osades 60 kuu jooksul. Auto kindlustamine on liisija vastutus.

Ettevõtetele antavad laenud põhinevad ainult osaluse ostmisel. Sarnaselt praeguse in­gelinvestorite tegutsemismallile idufirmade puhul.

Kuna samad reeglid ei kehti Valgustuspangast väljapoole, siis sinna tuleb uluda koos huntidega. Näiteks saab riik panka koondunud pensionifondide haldamise müüa riigihan­kega mõnele välisele, samas Eesti raha omanduses olevale fondihaldurile. Näiteks Tule­vale. Tasu teenimise reegel on liht­ne. Fond saab kokku lepitud protsendi inflatsiooniga tasakaalustatud kasu­mist. Kui kasum jääb inf­latsioonile alla, siis väline haldur maksab fon­dile vahe kinni.

Riik saab ka vaba raha ülejäägi teistele pankadele välja laenata, samas arvan, et leidub piisavalt Eesti arenguks vajalikke projekte, mida vaba rahaga ise intressivaba panganduse abil finantseerida. Seeläbi majanduskasvule hoogu lisades, sest puudub kasvupidur int­ress.


Lõpetuseks: Eestil on siiani leidmata oma Nokia ja praegune sitt ei ole enam tuleviku väe­tis. Vih­maussegi on vähe. Isegi sellest metaani eraldamise ja kasulikult rakendamisega on Eesti lapsekinga­des. „Sita” väetiseks muutmiseks tuleb teha põhimõttelisi muutusi terves ühiskonnas ning mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii. [19] Nagu tsunamilaine, mis jätab taandudes alati maha suurtes kogustes laga ja laipu.


Viited.

[1] https://www.sciencedirect.com/topics/social-sciences/world-systems-theory

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Soft_power

[3] https://fi.wikipedia.org/wiki/Suomen_sotakorvaukset

[4] https://fi.wikipedia.org/wiki/Suomen_1990-luvun_alun_lama

[5] https://fi.wikipedia.org/wiki/Nokia_(yritys)

[6] https://www.suomi.fi/kansalaiselle/oikeudet-ja-velvollisuudet/perusoikeudet-ja-vaikuttaminen/opas/aanestaminen/aanestaminen-presidentinvaaleissa

[7] https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/aab7a358-6002-46c9-a8b1-bfdd8885bb2d

[8] https://filsem.ut.ee/et/node/60153

[9] https://www.aripaev.ee/top/2023/12/29/dividendide-top-rootslased-viivad-eestist-valja-sadu-miljoneid-eurosid

[10] https://jj-illend.blogspot.com/2024/01/kultuuritust-pole-olemas.html

[11] https://www.nobelprize.org/prizes/economic-sciences/2001/summary/

[12] https://www.nobelprize.org/prizes/economic-sciences/2010/summary/

[13] https://www.nobelprize.org/prizes/economic-sciences/1987/summary/

[14] https://www.nobelprize.org/prizes/economic-sciences/1977/summary/

[15] https://www.nobelprize.org/prizes/economic-sciences/2018/summary/

[16] https://et.wikipedia.org/wiki/Graan

[17] https://www.researchgate.net/publication/372852110_Interest-Free_Finance_For_A_More_Equitable_Future

[18] https://kultuur.err.ee/678941/sada-eesti-motet-lennart-meri-olukord-on-sitt-aga

[19] https://parnu.postimees.ee/2707768/toomas-hendrik-ilves-mis-toond-on-meid-siia-see-enam-edasi-ei-vii

24 January 2024

Kultuuritust pole olemas.

Kultuur on meie ümber. Kõikjal ja kõiges. Kultuuritust pole olemas. Miks?

Millest moodustub kultuur? Sootsiumi omavahel kokku lepitud kirjutamata ja kirjalikest reeglitest. Nendest reeglitest kinnipidamise kohustuse võtab isik, kes soovib sootsiumisse kuuluda. Kui isik seda ei tee, aga soovib saada sootsiumi hüvesid, siis mõnedes kultuurides on lõimumata elamine lubatud, mõnedes teps mitte. Erinevad sootsiumid moodustuvad perekonna, sugulaskonna, sõpruskonna, koolikaaslaste, trennikaaslaste, töökaaslaste, rahvuse jne. põhjal. Igal sootsiumil on enda kultuurireeglistik. Mida rohkem on -konnas liikmeid, seda rohkem tuleb hakata reegleid üles kirjutama, sest kõik ei saa kõigest samamoodi aru. Kõige kirjapanemine on samas võimatu.
Miks siis pole olemas kultuuritust?
Erinevad sootsiumid tekivad, arenevad, stagneeruvad, surevad erinevalt. Nii kokku lepitud kirjutamata reeglitelt, elukaare pikkuselt ja kiiruselt, kui ka liikmete arvu kasvult, kahanemiselt ja stabiilsuselt. Igat sootsiumit hoiab koos ühine, ainult sellele sootsiumile omistatavate reeglite kogumikul põhinev kultuur.
Teise kultuuri kandja kipub pea alati temast liiga palju erinevat kultuuri hoopis kultuurituseks pidama, sest selle sisemised reeglid on konfliktis arvustaja omadega. Igale kultuurile on omane ellujäämisinstinkt, millest tulenevalt surutakse ennast peale teistsugustele kultuuridele. Kultuuri ellujäämisinstinkti üks väljendusi on lõimimine. Ennast valitsevateks pidavatel kultuuridel on lõimimissurve suurem ja mõnedel puudub ta üldse. Neist võime suuresti lugeda  ainult ajalooraamatutest. Kui sealtki. Lõimimine on ka kultuuridel erinevalt kavandatud. Sügavama ajalooga kultuuridel on lõimimine ehk ajupesu pika-ajalisem, süstemaatilisem ja alati pehmem. Madalama ajalooga kultuuridel vägivaldsem. Kultuuridel on ühisosasid. Eri kultuuridel erinevaid. Nende ühisosade leidmine võimaldab kultuuride omavahelist suhtlemist. Mõnede ainuke ühisosa on sõja abil vallutamine. Siis nad omavahel taplevadki. Mõnede kultuuride ühisosa on teineteise vaimse taseme tõstmine läbi teatri-, filmi-, teadusevahetuse. Siis nad saavutavadki sünergia, mis on suurem eraldi arenedes saavutatust.