Kultuur on meie ümber. Kõikjal ja kõiges. Kultuuritust pole olemas. Miks?
Millest moodustub kultuur? Sootsiumi omavahel kokku lepitud kirjutamata ja kirjalikest reeglitest. Nendest reeglitest kinnipidamise kohustuse võtab isik, kes soovib sootsiumisse kuuluda. Kui isik seda ei tee, aga soovib saada sootsiumi hüvesid, siis mõnedes kultuurides on lõimumata elamine lubatud, mõnedes teps mitte. Erinevad sootsiumid moodustuvad perekonna, sugulaskonna, sõpruskonna, koolikaaslaste, trennikaaslaste, töökaaslaste, rahvuse jne. põhjal. Igal sootsiumil on enda kultuurireeglistik. Mida rohkem on -konnas liikmeid, seda rohkem tuleb hakata reegleid üles kirjutama, sest kõik ei saa kõigest samamoodi aru. Kõige kirjapanemine on samas võimatu.
Miks siis pole olemas kultuuritust?
Erinevad sootsiumid tekivad, arenevad, stagneeruvad, surevad erinevalt. Nii kokku lepitud kirjutamata reeglitelt, elukaare pikkuselt ja kiiruselt, kui ka liikmete arvu kasvult, kahanemiselt ja stabiilsuselt. Igat sootsiumit hoiab koos ühine, ainult sellele sootsiumile omistatavate reeglite kogumikul põhinev kultuur.
Teise kultuuri kandja kipub pea alati temast liiga palju erinevat kultuuri hoopis kultuurituseks pidama, sest selle sisemised reeglid on konfliktis arvustaja omadega. Igale kultuurile on omane ellujäämisinstinkt, millest tulenevalt surutakse ennast peale teistsugustele kultuuridele. Kultuuri ellujäämisinstinkti üks väljendusi on lõimimine. Ennast valitsevateks pidavatel kultuuridel on lõimimissurve suurem ja mõnedel puudub ta üldse. Neist võime suuresti lugeda ainult ajalooraamatutest. Kui sealtki. Lõimimine on ka kultuuridel erinevalt kavandatud. Sügavama ajalooga kultuuridel on lõimimine ehk ajupesu pika-ajalisem, süstemaatilisem ja alati pehmem. Madalama ajalooga kultuuridel vägivaldsem. Kultuuridel on ühisosasid. Eri kultuuridel erinevaid. Nende ühisosade leidmine võimaldab kultuuride omavahelist suhtlemist. Mõnede ainuke ühisosa on sõja abil vallutamine. Siis nad omavahel taplevadki. Mõnede kultuuride ühisosa on teineteise vaimse taseme tõstmine läbi teatri-, filmi-, teadusevahetuse. Siis nad saavutavadki sünergia, mis on suurem eraldi arenedes saavutatust.
