1. Kas minu otsus aitab kaasa Eesti
tuumriigiks saamisele?
2. Kuidas muuta raharinglust, et
jõukus kasvaks?
3. Mida teha punktide 1 ja 2 ellu
viimiseks?
Immanuel Wallerstein koostas „Maailma
süsteemide teooria” (World Systems Theory [1]) 1970-ndate
algupoolel. Kokkuvõtvalt jagunevad riigid majanduslikult mõjult
kolmeks. Tuum-, poolperifeeria- ja perifeeriariikideks.
Perifeeriariikidest tõmmatakse välja kõik, mis jääb üle riigi
alalhoidmise miinimumist. Poolperifeeriariigid tõmbavad
perifeeriast ja annavad selle edasi tuumriikidele.
Tuumriigid koguvad kõik tõmmatu endasse. Loomulikult ei saa kogu
voolamine olla ühesuunaline kõikides majanduse sektorites, aga
80-20 reegli järele perifeeriast võetakse 80%, poolperifeeria
on fifty-sixty ja tuum võtab 80%.
Asetades eelneva pika-ajalise
majandusliku jõukuse kasvu skaalale on selge, et tõusta saab ainult
tuumriikide majandus. Poolperifeeria ei idane ega mädane ja
perifeeria ...
Ressursse vallutatakse järjepidevalt,
süstemaatiliselt, kogu aeg ja igapäevaselt. Vähem vaimuvõimekad
kasutavad selleks relvi, rohkem võimekamad ülesostmist ja päris
võimekad pehmeid mõjutusvahendeid. [2] Targad kasutavad
kõike koos ja korraga, valides vastase vaimsele võimekusele
vastava vastuse.
Soome, Eesti pika-ajaline eeskuju oli
pärast Teist Maailmasõda perifeeria, aga enda Sisuga suutis
kaela määratud sõjavõlad [3] tasuda ja osavalt tasakaalustades
olla poolperifeeria kuni n.liidu lagunemiseni. Sellega kaasnenud
lama [4] oli pikemat ajaperspektiivi vaadates ühiskonnale
majanduslikult kasulik, kiirendades Nokia [5] tõusu. Nokia
tõusuks vajalik vundament samas sai valatud eelnevate
aastakümnete pikkuse hariduse, väga suures osas reaalalade ja
-ainete hariduse väärtustamise kaudu. Nokia
maailmavalitsemine tõstis Soome poolperifeeriast tuumriigiks.
Olukord oli 2009 nüüdsest palju parem, kuid Soome on püsinud
tuumriigina.
Järgneb ainuke täispoliitiline
kõrvalepõige:
Soome on tuumriik ka valimiste ja
parteidemokraatia osas. Uurige viimati toimunud Soome
presidendivalimiste debatte. Soomes valib Presidendi rahvas
otsevalimistel. [6]
Täispoliitilise kõrvalepõike lõpp.
Kus on siin pildil Eesti?
Tahame me seda või mitte, aga Ukraina
sõjaga on Eesti langenud perifeeriasse. Õnneks on veel säilinud
mõned poolperifeeria kütked ja üsna vähesed tuumriigi idud.
Kahjuks lastakse neil idudel tihti riigi kallal parasiteerida, selmet
rakendada neid riigi mülkast välja vedamise etteotsa. Enne Ukraina
sõda oli Eesti korralik poolperifeeria kurnates ida pool olevat
madalamat poolperifeeriat ja saates siis saadu pea olematu
lisandväärtuse loomisega tuuma poole minema.
Paigutades eelneva Eesti kaardile
saame selgemaks Eesti Vabariigi pika-ajalise majandusliku sihi:
Tõusta poolperifeeriast tuumriigiks.
Kuidas?
Allutades eranditult kõik maksumaksja
raha, samas ka kohaliku eraraha eest tehtavad otsused kahele
küsimusele:
Kas see otsus kiirendab Eesti
jõudmist tuumriigiks?
Millised on lühiajalised
tagasilöögid võrrelduna pika-ajalise kasuga?
Pean silmas absoluutselt kõiki
küsimusi, milles otsustatakse maksumaksja ja toetustena saadud
EU-maksumaksja raha kasutamine. Praegu meediasse kajastuvate otsuste
valguses on 95% otsuseid tehtud sellele küsimusele vastust
otsimata.
Millest alustada praegu, valimiseelse
valetamise tagajärjel poliit- ja rahva arvamuse polariseeritud
ühiskonnas?
Kust leida tahe, kompromissivalmidus
ja raha, et pinged kõrvaldada?
Muuta tuleb süsteemi ja suurelt.
Majandust takistavad kaks emotsiooni:
Ahnus ja hirm.
Ahnuse allikas ja tagajärg on
liiakasu. Liiakasu on surmapatt kõikides usundites välja arvatud
ühes. [7] Liiakasu jaguneb kolmeks: Intress, maksud ja liiga suur
marginaal. Liiga suur marginaal on erinevates
majandussektoristes erinev, aga viitab alati ahnusele ehk suhtumisele
„kuna on võimalik, siis kehtestame”.
Mitte ükski neist kolmest ei aita
kaasa majanduse kasvule. Nende ühiskonnale, kui tervikule
omistatavad kasud ja kahjud jäävad praeguses arutelus kõrvale.
Hirmu analüüsimine ja tema poolt
käivitatavad pika-ajalises vaates alati kahjulikud tegevused
väärivad mitut eraldi doktoritööd Tartu Ülikooli Filosoofia
ja Semiootika Instituudis. [8]
Keskendume ahnuse majanduskahju ühele
aspektile: intressile.
Seda osana majandusmudeli muutmisest
lähtuvalt eesmärgist: „Eesti tuumriigiks.”
Kust paistab välja Eesti
perifeersus?
Kümnetest läbimõtlemata
erastamistehingutest 1990-ndatel ja ka edaspidi. Enne erastamist oli
Eesti IME-m, kui pärast ja on seda siiani. Ühena meeldejäänud
kurbadest „lahendustest” tuleb ette AS „Kalev”i saaga ja
päädimine osaks Orkla konglomeraati. Saagat võib lähemalt uurida
igaüks ise. Netis on leitav kogu saaga algusest lõpuni. Nii Oliver
Kruuda poolt tehtud õiged, kui valed otsused. Aga ka see on isegi
Eesti mastaabis vaid kommiraha.
Pealkirjas viidatud külgeopereeritud
doonorivoolik peitub ulgumaiste suurkorporatsioonide tütardes.
Reljeefsemalt väljendub panganduses. Kogemuste puudumise põhjalt
2000-ndate alguses vastuvõetud tulumaksu dividendidele
lükkamise seadus ja selle puuduste ilmnemise parandamise
aastatepikkune edasilükkamine võimaldas Eestil jõuda praeguse
koomaeelse staadiumini. Paari aasta eest pandi veeni teine, vere
juurdepumpamise ajutine voolik, millesse ka praegune valitsus
hiljuti verd lisas. Sellest pole abi. Kui, siis ainult
lühiajaliselt, kui aordi küljes olevat doonorivoolikut ei
eemaldata.
Plaan.
Igal aastal voolab Eestist välja Ligi
kaks miljardit eurot. Suur osa summast dividendidena. [9] Seda ka
pärast tulumaksu maksmist. Väljavoolu, mis on Eesti „ei
idane ega mädane” seisus hoidnud terve praeguse aastatuhande
jooksul peab vähendama ja suurelt.
Kuidas?
Ettevõtete natsionaliseerimine kuulub
ühe teise kultuuri [10] ja valdavalt pehme mõjutamise oskus
samuti. Selleks, et Eesti raharingluse südame külge opereeritud
doonorivoolik kitsamaks pigistada tuleb laenata 1,9 miljardit ja
riigile osta Luminor või isegi odavamalt, teine müügis olev
Citadele Eesti. Kust laenata? Võlakirjadena oma rahvalt.. Kahjuks
õnneks intressiga, sest õiglase panganduse kohene rakendamine
võib mõlemale osapoolele olla vaimselt üle jõu käiv. Saab
kontodel seisva inflatsiooniussi poolt näritava raha
laenajate, s.t. enda rahva heaks tööle panna. Ise panga
nullist üles ehitamine on kordades kallim ja aeganõudvam. Miks on
vaja seda teha? Õpime ajaloost ja vaatame, miks ja kuidas
kasvas Ühispank. Ühispank koosnes väikestest eri maakondades olnud
pankadest. Neisse koondati hr. Hanschmidti juhtimisel lõppematu
rahavool ehk kohalike omavalitsuste ja kohalikul tasandil
tegutsenud riigiettevõtete filiaalide finantsid. Tallinnas
loomulikult ministeeriumid, riigi ettevõtted ja ametiasutused.
Seejärel pisikesed pangad liideti suureks Ühispangaks ja lõpuks
müüdi suure kasuga rootslastele maha. Sama tehti ka Hansapangas
ja Hoiupangas, aga mitte nii jõuliselt. Nüüdseks on ka Hansapank
rootslastele maha müüdud. Spekuleeritud on ka vaenulikku
ülevõtmist, aga seda saavad teada alles meie lapselapsed. Siit
saame teha lihtsa järelduse: Eesti riigi raharinglust valvavad
peamiselt Rootsi omanduses olevad erapangad ja Eesti riik maksab
neile „katusepakkumise” eest peale. Alguses õigustati seda,
et muidu oleks Eesti kroon olnud ohus ja devalveeritud. Mis
siis? Devalvatsiooni on ennegi kasutatud ekspordi suurendamiseks.
Ahjaa, unustasin. Kohalikke kolmekohalist lisandväärtust
loovaid ekspordiartikleid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda ja
Ericssoni mobiiltooted ei kuulu nende hulka. Umbes 500 miljonit
eurot aastas makstakse Rootsi pankadele, et Eesti riik saaks oma raha
kasutada. Olen selle numbri kaudsete avalike andmete abil kokku
arvutanud. Seda intressidena, ülekande-, kaardihooldus-,
sularaha väljavõtmis- ja arvelepanemis- ja muude tasudena. Selmet
sama raha enda pangas hoidmise eest 500 miljonit aastas teenida.
Ostes riigi omandusse Luminori või
Citadele ja kohustades kõikide maksumaksja ja EU-maksumaksja
rahadest finantseeritud eraisikuid, asutusi, ministeeriume,
ettevõtteid ja muid institutsioone hoidma oma vaba raha
Valgustuspangas. Vabana arvel ootava rahajäägi saab kasutada
panga klientide mujal olevate laenude, hüpoteekide,
liisingute, kindlustuste ülesostmiseks.
Uitmõte: Pangapoolse kingitusena
avatakse igale vastsündinud Eesti kodanikule arveldusarve
pangas ja annetatakse sinna 10 aastase tähtajalise hoiusena
100€ seemneraha, mida isik saab kasutama hakata 10 aastaseks
saades. Vanemad ja muud soovijad saavad teha juurdemakseid omal
vabal valikul.
Kust leida sellele pangale
missioonitundlik juht? Kindlasti mitte riigisektorist. Meil on mitu
edukalt tipust erru läinud erapankade pangajuhti, kelle teadmised ja
oskused seisavad jõude.
Intressist ja maksudest.
Mõlemad pärsivad majanduskasvu.
Maksude arutelu on väärinud mitut Nobeli preemiat. [11-15]
Sellest tulenevalt räägime
intressist ja selle rollist meie majandussüsteemis.
Minnes tagasi kaugele ajalukku, kui
kehtis naturaalmajandus, milles näiteks 100 puuda vilja
vahetati 100 puudase sea vastu. Seal polnud inflatsiooni, sest
100 puuda vilja maksis 100 puudase sea ka saja aasta möödudes. Ei
olnud tarvis vahendusväärtust. Loomulikult vajasid ülikud
vahendusväärtust, sest nad ei tootnud midagi ja teise ülikuga
100 puuda vilja vahetamine 100 puudase sea vastu oli mõttetu,
sest kumbki oli oma orjadelt juba piisavalt kokku maksustanud.
Sellest kuld, hõbe ja muud rahad. See on väga lihtsustatud teooria.
Vahendusväärtuse sisse toomisega tekkis võimalus inflatsiooniks.
Täna said ühe graani kulla [16] eest 10 puuda vilja, aga homme said
ainult 9. Inflatsioon 11,11% Tekkis võimalus vahendusväärtuse
staatuses asjade ehk raha laenamiseks. Samas oli kindel reegel,
et tagasi said küsida ainult sama summa, kui välja laenasid.
Sellele leidsid lahenduse juudid, kes goidelt tohtisid tagasi küsida
laenatust rohkem. Raha pole kunagi tegelikku tööd teinud ega
reaalmajanduslikku kasu tootnud. Ta oli, on ja jääb kokku lepitud
vahendusväärtuseks. Vanasõnagi ütleb: Täna kuld, homme
muld. Praeguses ühiskonnas on rahale võimaldatud hukatuslikud
tegevusvabadused. Peaasjalikult ahnusest ja hirmust tingituna.
Aga saab ka ausamalt ja
hukatusevabalt. Loomulikult peab ümbruskonna huntidega koos uluma,
samas omavahel enda kultuuris võib kanda sellest erinevaid väärtusi.
Mida konkreetselt?
Eelnevalt räägitud, enda raha
kasutamise eest 0,5 miljardi € pealemaksmine on absurd. Lapski saab
sellest aru. Ainuke võimalus on luua enda pank, kus enda raha hoida
ja seda oma kogukonnasiseselt jagada. Nii teevad ühistupangad.
Samuti tegutseb nii intressivaba pangandus.
Tegevusplaanist järjekorras.
1. Eesti riik ostab Blackstonelt
Luminor panga kogu Baltikumi ulatuses või Citadele Eesti, mille saab
odavamalt kätte. Luminori puhul müüb Läti ja Leedu tegevuse maha
või eraldab Luminor Eesti muul moel 100% riigi omandusse. Citadelega
on vaid eraldamine.
2. Riik koondab kõik kohalike
omavalitsuste, nende omanduses olevate asutuste ja ettevõtete,
riigi omanduses olevate asutuste, ametite, ministeeriumite,
ettevõtete ja muude juriidiliste isikute rahavood enda panka.
Konsultatsiooni saab Ain Hanschmidtilt ja Enn Pandilt. Kõigile
maksumaksjalt ja EU-maksumaksjalt raha saavatele isikutele tehakse
arveldusarve ja kõik väljamaksed riigi poolt tehakse ainult nendele
arveldusarvetele.
3. Riik ostab muudest pankadest
kõikide maksumaksja kulul elavate era- ja juriidiliste isikute
laenud, liisingud ja kindlustused enda panka. Riik koondab
kõikide eelnimetatud tingimustele vastavate isikute muudes
pankades olevad pensionifondid enda panka.
4. Sularaha väljavõtmiseks ja
kaardimaksete teostamiseks on Luminoril ja Citadelel lepingud ja
automaadid olemas. Kindlustus- ja liisingosakonnad on mõlemal
olemas. Pensionifondid on Luminoril olemas.
5. Pangas võetakse kasutusele
intressivaba panganduse reeglid. [17]
Mida tähendab intressivaba pangandus
eluasemelaenu (elu asemel laen) näitel?
Inimene tahab osta maja. Ta läheb
panka ja pank ostab maja tema eest välja. Inimese omaks saab
sissemaksu osa maja väärtusest. Panga tasutud summa jagatakse
laenuaja kuude arvuga ja inimene maksab igakuise makse suurendades
seeläbi enda osalusprotsenti maja omamises. Inimese
vastutada on maja kindlustamine turuväärtuses. Kui inimene
satub raskustesse ja pank ei näe muud võimalust, kui maja
müüa, siis inimene saab maja müügihinnast oma osalusprotsendi ja
pank oma. Maja müüakse alati turuhinnaga. Sama jaotus kehtib,
kui inimene soovib maja müüa. Pank teenib oma kasumi kindlustuse
mittemaksmise ja maja tõusnud turuväärtuse arvelt. Jooksva remondi
tasumine lepitakse kokku laenulepingus.
Keerulisem on liisinguga, sest
teadupärast kukub auto hind 20% uksest välja sõites. Liisingu
puhul lepitakse kokku auto hinnanguline väärtus 5 aasta pärast.
See lahutatakse auto ostuväärtusest ja ülejäänud summa
maksab liisija võrdsetes osades 60 kuu jooksul. Auto kindlustamine
on liisija vastutus.
Ettevõtetele antavad laenud põhinevad
ainult osaluse ostmisel. Sarnaselt praeguse ingelinvestorite
tegutsemismallile idufirmade puhul.
Kuna samad reeglid ei kehti
Valgustuspangast väljapoole, siis sinna tuleb uluda koos huntidega.
Näiteks saab riik panka koondunud pensionifondide haldamise müüa
riigihankega mõnele välisele, samas Eesti raha omanduses
olevale fondihaldurile. Näiteks Tulevale. Tasu teenimise reegel
on lihtne. Fond saab kokku lepitud protsendi inflatsiooniga
tasakaalustatud kasumist. Kui kasum jääb inflatsioonile
alla, siis väline haldur maksab fondile vahe kinni.
Riik saab ka vaba raha ülejäägi
teistele pankadele välja laenata, samas arvan, et leidub piisavalt
Eesti arenguks vajalikke projekte, mida vaba rahaga ise intressivaba
panganduse abil finantseerida. Seeläbi majanduskasvule hoogu
lisades, sest puudub kasvupidur intress.
Lõpetuseks: Eestil on siiani leidmata
oma Nokia ja praegune sitt ei ole enam tuleviku väetis.
Vihmaussegi on vähe. Isegi sellest metaani eraldamise ja
kasulikult rakendamisega on Eesti lapsekingades. „Sita”
väetiseks muutmiseks tuleb teha põhimõttelisi muutusi terves
ühiskonnas ning mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii. [19]
Nagu tsunamilaine, mis jätab taandudes alati maha suurtes kogustes
laga ja laipu.
Viited.
[1]
https://www.sciencedirect.com/topics/social-sciences/world-systems-theory
[2]
https://en.wikipedia.org/wiki/Soft_power
[3]
https://fi.wikipedia.org/wiki/Suomen_sotakorvaukset
[4]
https://fi.wikipedia.org/wiki/Suomen_1990-luvun_alun_lama
[5]
https://fi.wikipedia.org/wiki/Nokia_(yritys)
[6]
https://www.suomi.fi/kansalaiselle/oikeudet-ja-velvollisuudet/perusoikeudet-ja-vaikuttaminen/opas/aanestaminen/aanestaminen-presidentinvaaleissa
[7]
https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/aab7a358-6002-46c9-a8b1-bfdd8885bb2d
[8] https://filsem.ut.ee/et/node/60153
[9]
https://www.aripaev.ee/top/2023/12/29/dividendide-top-rootslased-viivad-eestist-valja-sadu-miljoneid-eurosid
[10]
https://jj-illend.blogspot.com/2024/01/kultuuritust-pole-olemas.html
[11]
https://www.nobelprize.org/prizes/economic-sciences/2001/summary/
[12]
https://www.nobelprize.org/prizes/economic-sciences/2010/summary/
[13]
https://www.nobelprize.org/prizes/economic-sciences/1987/summary/
[14]
https://www.nobelprize.org/prizes/economic-sciences/1977/summary/
[15]
https://www.nobelprize.org/prizes/economic-sciences/2018/summary/
[16]
https://et.wikipedia.org/wiki/Graan
[17]
https://www.researchgate.net/publication/372852110_Interest-Free_Finance_For_A_More_Equitable_Future
[18]
https://kultuur.err.ee/678941/sada-eesti-motet-lennart-meri-olukord-on-sitt-aga
[19]
https://parnu.postimees.ee/2707768/toomas-hendrik-ilves-mis-toond-on-meid-siia-see-enam-edasi-ei-vii