Eesti hariduse andmise süsteemi peenhäälestus.

Eesti hariduse andmise süsteemi muutmine Eesti jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Postulaatküsimus: Kas loll suudab kedagi targaks õpetada?
Fakt: Taanis ei saa ilma Taani keelt oskamata ka lihtsaimat tööd.

1.
a) alates 2020 tõsta lasteaiaõpetajate palk 3x Eesti keskmiseks.
b) alates 2022 tõsta põhikooliõpetajate palk 3x Eesti keskmiseks.
c) alates 2024 tõsta kutsekooli- ja gümnaasiumiõpetajate palk 3x Eesti keskmiseks.
d) alates 2025 tõsta ülikoolide õppejõudude palk 3x Eesti keskmiseks.

2.
a) alates 2020 muuta kõik lasteaiad ainult eestikeelseks.
b) alates 2022 muuta kõik põhikoolid ainult eestikeelseks.
c) alates 2024 muuta kõik kutsekoolid ja gümnaasiumid  ainult eestikeelseks.
d) Ülikoolid vajavad erilahendust.

3.
alates 2021 muuta gümnaasiumi sissepääsu lävendiks põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne <4 font="">
alates 2021 saavad kõik kes on alla selle minna kutsekooli või tasulisele gümnaasiumikohale.
alates 2020 tellib riik kutse- ja ülikoolidest enda vajaduse kohaselt spetsialiste. Esimesed saab kutsekatest kätte 2023 ja ülikoolidest 2025
Tellimuse alusel lõpetanud spetsialistid suunatakse tööle vastavalt tellimusele ja nad on kohustatud 5 aastase tööga teenima tasa enda õpetamiskulud.
alates 2020 saavad ettevõtted tellida endale spetsialiste, kes suunatakse nende juurde pärast lõpetamist.
Ettevõte maksab spetsialisti koolituse riigile tagasi suunamise 5 aasta jooksul.
Igal noorel on ülejäävatele vabadele kohtadele saada tasulisse õppesse, kui ta sooritab edukalt sisseastumiseksamid.
Tasulisel kohal õppiv noor kukub välja, kui ta ei õpi vastavalt nõudmistele.
Riikliku või ettevõtte tellimuse alusel õppiv noor maksab välja kukkudes tema peale raisatud koolitusraha kinni.
Sama kehtib kutsekoolides.

Mis selle muutusega laheneb?

1. Paljud noored tahavad saada õpetajaks, mitte ainult õhinapõhised, sünnilt pedagoogid ja lollid.
Paljud targad noored, kes praegu valivad parema palga nimel erasektori, valivad õpetaja, õppejõu karjääri.

2. Väheneb keelepõhine eristatus Eesti ühiskonnas ja 3 põlvkonna möödudes on toimunud assimileerumine.

3. Riik ei maksa kinni noorte tühikoolitust erialadel, millel töö saamine on äärmiselt ebatõenäoline.
Ei toodeta juurde kõrgharidusega kassapidajaid ja koristajaid.
Haridusse kaasatakse erasektori raha.

Miks peab seda tegema kohe?
Seda oleks pidanud tegema juba aastal 1992. Me oleme kaotanud ühe põlvkonna.
Kui koolihariduse ainult eestikeelseks muutmine oleks toimunud 1992, siis oleks olemata pronksiöö ja idanaabril oleks kordades vähem võimalust ajusid pesta. Samuti ei etleks ega oleks kunagi etelnud Jana Toomi ja Lõssenko taolised figuurid.