Eesti järgmine eesmärk

Lugesin Lennart Meri kõnet Eesti 83'nda sünnipäeva puhul.
http://vp1992-2001.vpk.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=1021

Palju kitsaskohti, mis ta välja tõi on järgnenud pea kümnendi jooksul kitsamaks muutunud, vastupidiselt Meri soovitusele lahendusi leida.

Aga sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid eestlaste oskamatusest lihtsalt eesmärgivabalt elada.
Eestlane ei oska ilma silmapiiril terendava ja peatselt saabuva "valge laevata" elada. Leppigem sellega ja seadkem Eesti riigi kurss seda tõsiasja arvestades.
Pärast EU ja NATOga liitumist tabas meid (nii riigijuhte, ajakirjandust ja lihtinimesi) piiritult "pidutseda". Seda saigi tehtud ja nüüd (juba 2008 lõpust) on pohmakas käes.
Et tagantjärele tarkus on täppisteadus, siis arvan, et kui oleks liitumise "jah" sõna saavutamise hetkel alustet järgmise eesmärgi väljakuulutamisega, oleks pidu ja pohmakas palju väiksem. Kui tead reedel, et järgmine nädal on vaba, siis võtad hea nädalavahetuse puhul rohkem ja ei pinguta esmaspäeva kainuse nimel. Nagu üksikisik, nii ka riik.

Praegu on läbi saamas järjekordne eesmärk, seekord siis üleminek eurole. Eesmärk on liiga poliitiline ja seetõttu ei olda saavutamise suhtes üksmeelsed. Raha on ju ainult raha ja lihtinimesele pole suurt vahet, mis ühikutes seda arvutatakse, sest ta ei oska aru saada SMS ja panga väikelaenu intressiprotsentide erinevusest. http://tarbimislaen.intress.ee/
Seepärast ka vastuseis matemaatikaeksami kohustuslikuks muutmisele

Euro on hea kriisiaja eesmärk ja õnneks sai ka üks endine Eesti Vabariigi vastane (Tartus 02.02.1988) aru, et nii peab.
Parem hilja, kui mitte kunagi, kuigi 2005-2006 selle nimel pingutada oleks olnud kordades lihtsam ja rahvale (ning riigi finantstervisele) valutum.

Järgmiseks, seekord vähemalt 1,5 inimpõlve kestvaks eesmärgiks pakun Eestis elavate elanike arvu tõstmist 1,5 miljonini. Sealhulgas Eestis elavate Eesti kodanike arvu tõstmist 1,2 miljonini.
See on saavutatav 30 aastaga. Selle nimel on hästi alustet (vanemapalk näiteks), kuid edasised sammud on väetid, et mitte öelda olematud.

1,5 miljonit rahulolevat elanikku (kui inimene pole rahul, siis ta kolib mujale) täidab praegu ökonoomsust taga ajades tühjenevad külad ja alevid. Maa-asula kindel suretamine toimub kooli, postkontori ja riikliku / kohaliku omavalitsuse veetud asula juhtimisasutuse sulgemisel. Asulast tehakse magala tüüpi perifeeria.
1,5 miljonit on piisav, et katta kogu maa inimestega ja äratada ellu praegu suletavad koolid ja külakeskused.

Seda 1,5 miljonit tuleb arukalt juhtida. Omavalitsus peab olema suuteline omavahenditest pakkuma kõiki omavalitsuse kohustustes ettenähtud teenuseid. Seega on efektiivse omavalitsuse elanike arv 20000-50000. Vähem ei kata tekkivaid kulusid ja suurem muutub raskelt hallatavaks. Teisisõnu, võim kaugeneb rahvast. Seega piisab Eestile 30-50 omavalitsusest.

Sellest 1,5 miljonist riigitööst elatuda tohib 225000, ehk mitte üle 15%. Ja sellest 15% peab 2/3 roteeruma eratöö ja riigitöö vahel. Kui inimene ei tunne oma turjal (rahakotis), milline on era- ja riigisektori erinevus, siis ta ei ole võimeline (väheste helgete eranditega) mõistma efektiivse töö tegemise vajalikkust.

Sellest 1,5 miljonit 80% Eestile lojaalseid Eesti kodanikke (ka kodanik võib olla kodanik vaid paberil) tagab Eesti keele, hariduse, teaduse, kultuuri arengu ja eelkõige püsimise. Ilma et me peaksime igapäevaselt selle pärast muretsema ja sellest jahuma.

Teine eesmärk, ilma milleta 1,5 miljonit võib saavutada, aga nad pole rahul on ausalt elamine. Praegu jõuame seisu, kus vaid kohtul on õigus öelda, et oled valelik. Kui on JOKK, siis oledki aus.
See on moonaka suhtumine ja sellise suhtumisega oma riiki ei ehita. Vähemalt mitte pikas perspektiivis. Ausus algab iseendast, oma tegudest ja tegematajätmistest. Otsustusest, et iga Su tegu on mitte ainult JOKK, vaid ka MOKK (moraalselt on kõik korras). Et selle teoga ei tõmba Sa kellelgi nahka üle kõrvade. Nõudes seda endalt tekib Sul õigus nõuda seda ka teistelt, kaasa arvatud prokuröridelt ja kohtunikelt. Advokaatidest ma ei räägi, sest nende ausus(etus) väljendub vaid raha hulgas.
Praegune kohtusüsteem on mõtlemise tasandil korrumpeerunud. Kui kõik juriidilise näitemängu osapooled on koolitatud ÜHEST koolist. Tunnevad teineteist noorusajast saadik, siis ei saa sõltumatust olla. Seepärast pean vajalikuks vähemalt kolme võrdsel tasemel juuraharidust pakkuva ülikooli teaduskonna loomist. Soovitavalt eri linnades. Esialgu piisab kahest. Üks prokuröride ja teine advokaatide jaoks. Kohtunikuks saab vaid nende ühise komisjoni ees küpsuseksami sooritamisel, vaid juhul, kui otsus on ühehäälne. Nagu EU's enne Lissaboni lepet. Teine alternatiivne muudatus on kohtusüsteem kahetasemeliseks muutmine. Vandemeestekohus ja riigikohus. Vandemehed on anonüümsed (jälgivad istungit kasvõi läbi veebikaamerate) ja igaüks langetab otsuse iseseisvalt, ilma teisteta konsulteerimata. Riigikohus on praegusega samane. Edasikaebamine riigikohtusse on piiratud. Näiteks, kui kohtuotsus on eluaegne.

Kaks eesmärki:
Eestisse 2040 aastaks 1,5 miljonit elanikku ja elame ausalt.