... ehk
tagasi ürgaega.
Kujutage
ette kirjeldet tulevikku. Iga tööealine inimene läheb hommikul
talle meelepärasele tööle. Ta läheb sinna alati rõõmuga ja ta
teeb tööd alati õhinapõhiselt. Ta ülemus ja võimalikud alluvad
on temaga rahul ja teevad samuti tööd õhinapõhiselt. Firma ja
selle omanikud on nendega ja töötajad on omanikega rahul. Kõigil
on olemas kõik vajalik. Kodu, töö, pere, hobid, tervishoid,
turvalisus, rahu, meelelahutus, kultuuri- ja spordiüritused, jne.
Kellelgi pole vaja muretseda võlgade, kommunaalmaksete, raha
vähesusest tuleneva nälja, külma, tevisekaotuse, kodutuse pärast.
Inimestel on olemas kõik, mida hing ihaldab ja tal puudub põhjus
masendumiseks.
Kõlab
utoopiana.
Pole
seda teps mitte, sest selleni jõuavad kunagi kõik Maa gruppide,
riikide, liitude ühiskonnad. Mõned varem ja teised hiljem. Mõned
ka hävinevad. Leebelt öeldes, kohanemisvõimetuse tõttu.
Tuleviku
saabumist takistab vaid üks tingimus. Inimkond ei tohi end enne ei
hävitada. Läbi ahnuse, hoolimatuse või rumalate eksimuste jada.
Nüüd
palun mõtle üldiselt, millest on Sul enim puudus? Sule minutiks
silmad ja mõtle.
Millest
üldse on praegu suurim puudus ja millega seda peamiselt asendada
püütakse?
Puudub
usaldus.
Ka eneseusaldus, saati siis kaugemale.
Usaldust
püütakse osta ja asendada rahaga. Osta ausat nägu, õigust,
õiglust, võimu, kokkuleppeid, seadusi. Kõiki mõeldavaid
(mitte)rahalisi (liba)väärtusi.
Kõike
ja kõiki soovitakse mõõta rahas. Rahast on teadlikult kujundatud,
mitte vabal valikul kujunenud, kõige mõõtmise ülim etalon.
Esimeses
lõigus kirjeldet tulevikuühiskonnas puudub raha ja ka muu
materiaalne margapuu. Soovijatel on majad, autod, jahid, maalapid,
firmad, mida iganes, kuid see ei tee neid õnnelikuks, kui omaja
sõnade ja tegude suhtes puudub usaldus.
Usalduse
puudumine hukutab, sest ta on tulevikus kriitiliseks mõõdikuks.
Usaldus inimese, aga ka kõikide muude elus ja eluta objektide vahel.
Näiteks riik, ettevõte, valitsus, ametiasutus, ametnik, töötaja,
tööandja, toiduaine, pesupulbritootja, dopinguinspektor, kes või
mis iganes peab olema usaldatav. Usalduse olemasolu või puudumine
määrab suhtumise objekti ja tema edasise saatuse.
Igaühe
usaldus on isikik ja kõigel on usaldus. Usalduse puudumine
tähendab objektile hukatust. Näiteks puudub enamusel inimestest
usaldus E621 vastu ja seega on antud lisandi kasutamine automaatselt
keelatud ja kõik varud, laborid, firmad, vastutajad kuuluvad,
usalduse puudumise tõttu, kohesele hävitamisele.
Usaldusühiskonna
kohtusüsteem otsustab õigluse,
mitte õiguse üle. Kohtuotsuse määrab vandemeeste kogu usaldus.
Kui enamus neist ei usalda pedofiili, siis läheb viimane
ümberkasvamisperioodiks kinnimajja ja kui sama juhtub teistkordselt,
siis ühiskonnast permanentsele, lisakulusid (kuna raha puudub, siis
pean silmas aega) vältivale elimineerimisele. Viimane ei pruugi
tähendada surmanuhtlust, vaid ühiskonnast väljasaatmist kohta,
mille toimimismehhanism ei põhine usaldusel, vaid näiteks
humanismil*, tolerantsusel ja rahal. Kuidas ta seal hakkama saab,
pole ühiskonna mure, sest ta tegi vaba valiku.
Mõned
usaldusühiskonna põhiteesid ja mõistete seletused.
- Usalduse teenimiseks tuleb ühiskonnale vajalik olla. Ühiskonnale vajalik olla saab läbi millegi ühiskonnale vajaliku teostamise. Kiitus tubli tegutsemise eest on lisausaldus.
- Usaldust ei saa müüa, osta, laenutada. Usaldust saab võita ja kaotada. Usaldusega ei saa intresse teenida. Küll saab enda usaldusega lähisugulast „garanteerida“. Teisisõnu, usaldust saab teise kasuks „ära anda“.
- Poliitik saab valimistel valijatelt usalduskrediiti, mille temas pettunud valija võib suvalisel hetkel tagasi võtta. Teatud osa „krediidi“ kaotamisel, kaotab poliitik koha. Sama kehtib valitsuse ja riigikogu kohta. Presidenti tagasi kutsuda ei saa.
- Maja, auto või millegi suure „ostmiseks“ mängivad rolli usaldus ja aeg. Mida pikem on tööalane usaldus, seda kergem on eelnimetet asjade saamine. Maja või korteri saab elus ühe korra. Küll aga on võimalik selle vahetamine teatud perioodi möödudes.
Usalduse
kaotus
Kurja
teinud inimene kaotab kohtuotsusega usalduse ja ta suletakse
rehibilitatsiooniajaks ära.
Usalduse
esmakordne täielik kaotus võrdub isoleerimisega ja isolatsioonis
antakse võimalus rehabilitatsiooniks läbi töö ja õppimise.
Usalduse
teistkordne täielik kaotus on surmaotsus või väljasaatmine ühes
kogu usalduse konfiskeerimisega.
Väljasaatmise
põhjustavad teistkordne isikuvastane kuritegu, lisahüve saamiseks
teostatud petmine, kiusamine, jne. Teod, mille alusel Sa võid öelda,
et Sa seda inimest enam ei usalda ja Sul tekib tema suhtes praeguses
mõistes väärteo koosseis.
Mis
on rikkus ja kes saavad rikkaks?
Rikkaks
saavad need inimesed ja organisatsioonid, kelle vastu on suurim
usaldus ja austus. Samuti need, keda enim kiidetakse. See tähendab
häid õpetajaid, kirjanikke, näitlejaid, kunstnikke ja teiste
loominguliste tegevuste viljelejaid. Samuti kohusetundlikke
politseinikke, päästjaid ja teisi avaliku heaolu tagajaid.
Rikkaks
saavad vaimsete väärtuste loojad ja edasikandjad. Ka ilusa,
kvaliteetse maja ehitamine ja piimakombinaadi edukas juhtimine on
vaimse väärtuse loomine.
Mis
kaob?
Kaob
vajadus kogu raharinglussüsteemi ja seda toetavate institutsioonide
järele. Pangad kaovad, jääb vaid Eesti Pank, kellest saab ühtlasi
impordi/ekspordiga tegelevate firmade raha hoidjaks ja kõikide
rahaliste operatsioonide haldajaks.
Rahandusministeeriumist
jääb järele Eesti Panga alla siirduv välisarvelduste osakond,
sest kahjuks ei lähe kogu maailm korraga üle usalduspõhisele
ühiskonnakorrale.
Raha
puudumisel kaovad ka raha kogumise väärarengud maksude, viiviste,
intresside, lõivude, laenude, trahvide, tasude, piletite jne. Näol.
Kaob
kõik, mille vereringe koosneb rahast ja mis midagi reaalset ei loo.
Kuidas
ja millega usaldust usaldusväärselt mõõta? Igal ajahetkel ja igas
olukorras.
Praegusel
ajahetkel on Eestil kõige usaldusväärsem ja laieima leviku ning
kasutusvõimalustega ID-kaart ... aga alustuseks sobib lihtne
mobiiliäpp.
Kuidas
on usaldusühiskond tekib ja areneb?
Tegemist
on perekonna ja vanasti talu usaldusmudeli taastamise ja
laiendamisega. Talus polnud raha vaja, sest suudeti olla isemajandav.
Suuresti polnud ka külas raha vaja, sest kaubavahetuse ja talgutega
saadi kõik tehtud. Elu ei põhinenud ainult õhinal, vaid ka
vajadusel, kuid töö tegijat usaldati ja mitut korda sulasel
peremeest petta ei võimaldatud.
Pere
sees üldiselt rahas ei arveldata. Raha on vajalik vaid pere või
pereliikmete suhetes perest väljas olevate objektidega. Sama
lepitakse kokku sõprade vahel. Aidatakse teineteist ja üheskoos
kaetakse teineteise mõistlikud vajadused. Raha kasutatakse ringist
välja jäävate tehingute puhul. Kaks või enam sellist ringi
lepivad omavahel kokku samuti usalduspõhise tegutsemise. Ja nii
edasi, ja nii suuremaks ja laiemaks. Mis on selles kasu? Ringi sees
tehtud tegevuste eest ei pea maksma mingeid makse. Seega ei lähe osa
loodus lisandväärtusest lihtsalt minema, ega istu puugi või
parasiidina ringi küljes.
Lõpetuseks
Meil
on võimalus käituda Vana-Kreeka vallutanud roomlaste moodi, kes
Heroni, umbes 2000 aasta eest, konstrueeritud aurumasina prototüübi
mõttetu mänguasjana hülgasid ja tööstusrevolutsiooni sellega
kuni 19. sajandi keskpaigani edasi lükkasid või hakata
tulevikuühiskonda koheselt looma. Jõukohane on tulevikuühiskonda
osade kaupa loomine. Üksikute suundade ja usalduseliikide kaupa.
Samuti läbi alul väikeste, seejärel kasvavate kogukondade. Jõuame
eelkirjeldet ühiskonda muutusprotsessi pisikesteks jõukohasteks
osadeks jagamise ja siis nende pisikeste osade täitmise teel.
*
humanismi mõiste on hästi lahti seletanud Lauri Vahtre raamatus
„Suur pettumus“