Eesti olukorra parandamise psühhoajalooline analüüs*

Juudi rahvas oli Egiptuses orjuses. Jumal valis Moosese vabastamaks juudi rahvast orjusest ja viimaks teda läbi kõrbe tõotatud maale. Mooses viis juudi rahva tõotatud maale. Selleks kulus 40 aastat. Kogu selle rännaku jooksul kasvatas Jumal Moosese suu kaudu Juudi rahva moraalset palet. Sellest ka uskumus, et rahvuse moraalse puhastumise aeg on 40 aastat. Võttes seda aksioomina on eestlastel puhastumiseni jäänud veel 25-30 aastat. Ajaarvamise nullpunktiks võtan 80’ndate lõpu, 90’ndate alguse.

Vaatame soomlasi ja nende arengut alates 1918 aastast. Sel ajajoonel asusid mõlemad rahvused (eestlased ja soomlased) samal stardijoonel sarnase minevikupärandi ja tingimustega.

Kuni 40 aastani arenesid eestlased kiiremini, mistõttu olid ka altimad Pätsile kuuletumisel ja palju vaidlusi tekitaval, N.Liidule relvadeta alistumisel. Pärast sõja lõppu aga viidi eestlased tagasi orjusse ja soomlased pääsesid peagi pühale maale. Küll läbi 44 aastal sõlmitud alandava rahulepingu. Selle lepingu tagajärjeks oli 45 aastat finlandiseerumist. Ka sellest üle saamine võtab 40 aastat aega, kuid see on ainult pealispinna osa. Inimsuhete tasandil on Soome jäänud monorahvuslikuks maaks, kus ilma soome keeleta ei saa hakkama. Piiblikohane puhastumine saavutati Soomes pärast reparatsioonide tasumist ja majandusliku tõusu algus umbes kuuekümnendateks aastateks. Pärast seda kuni N.Liidu lagunemiseni oli suhteliselt rahulik kasvuaeg, mille tagajärjel on Soome nüüdseks vähim korrumpeerunud riik maailmas ja ka mitmete teiste kristliku maailma mõistes edu kajastavate edetabelite tipus.

Mis aga toimus Eestis? Pärast nõukogude okupatsiooni algust on järjekindlalt eesti intelligentsi (paremat osa genofondist) hävitatud, või segatud. Tõsi ta on, et 48’ndal aastal Siberist Eestisse küüditatud eestlastega parandati genofondi, aga see nähe oli ühekordne ja ajutine. Järjepidev venestamine kuni kaheksakümnendate aastate lõpuni on lõhkunud Eestimaa ükskeelse koosluse. Kolmandikule elanikkonnast ei ole emakeeleks eesti keel. Seega olime 90 alguses hullemas seisus kui 20 aastal. Lähtudes aksioomist on meil puhastumiseni jäänud veel 25-30 aastat. Kahjuks peame arvestama palju pikema ajaga, sest Piiblis käsitleti ühe rahvuse, ühe keele, ühtsete tavade ja ühe religiooniga koosluse puhastumist. Pakun, et meil on puhastumise 40 aastase teekonna stardipauk pärast rahvastiku 90% eesti keele oskuse saavutamist. Kui midagi vahele ei tule.

Väidan, et lastes rahvuste integreerumisprotsessidel omasoodu kulgeda, nagu Eesti Valitsus ja Parlament seni on teinud, ei ole ühegi artiklit praegu lugeva inimese silmad puhastumisteekonna lõppu nägemas.

Kuidas seda kaose aega* lühendada kuni 50 aastani praegusest?

Judith Rich Harrise** raamatus „Kasvatuse müüt“ (The Nurture Assumption) esitatud ja tõestatud teooria väitel omandab laps 4-12 eluaasta jooksul oma iseloomu ja käitumistavad 95% ulatuses.

50% tuleneb geenidest, 50% kaaslaste mõjudest. Kodusest kasvatusest sõltub ainult lapse käitumine kodus ja suhtumine oma vanematesse kuni surmani.

Geenid on geenid. Nende toimivuse tõestab Thomas Bouchard*** eraldi kasvanud kaksikute sarnasust katsetades.

Räägime sellest 50%, mida on võimalik muuta.

Ärkveloleku 16 tunnist veedab laps keskmiselt 9 tundi lasteaias/koolis, 2 tundi kodu juures kaaslastega mängides ja 5 tundi koos vanematega.

Pärast 12 eluaastat on võimalik iseloomu muuta ainult traumaatiliste kogemuste kaudu.

Muukeelse elanikkonna integreerimiseks ühe põlvkonna (20 aasta) jooksul tuleb mitteeestikeelsed lapsed alates 3 eluaastast suunata eestikeelsetesse lasteaedadesse ja sealt edasi eestikeelsetesse koolidesse. Ilma eranditeta.

Praeguseks hetkeks 12 aasta vanused ja vanemad inimesed võib rahule jätta. Nende ümber veenmiseks vajalik aja ja raha ressurss on umbes 20 korda suurem kuni 12 aastastele kulutatavast.

Täpsemalt: Osa muukeelsete laste vanematest on juba mõistnud, et tulevik Eestis ilma eesti keele oskuseta on väga raske. Seepärast on otsitud ja leitud võimalusi panna omi võsukesi eestikeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse. Valitsus ja Parlament on seda rõõmuga pealt vaadanud, ega ole pidanud vajalikuks protsessi juhtida. Seda protsessi tuleb suunata, et vähendada kaost.

Muukeelne laps tunneb ennast võõras keskkonnas tõrjutuna ja otsib omasuguse seltsi. Kui venekeelseid lapsi on rühmas neli ja rohkem, siis nad moodustavad omaette rühma, kes suhtlevad vene keeles. Sellise rühma moodustumise vältimiseks peab kasvataja olema eriti hoolas. Esiteks, et muukeelsed lapsed ei tunneks end tõrjutuna ja teiseks, et nad ei hakkaks ainult omavahel suhtlema. Muidugi peab olema peal ka arvukust piirav tegur. 15-20 indiviidi rühmas maksimaalselt neli muukeelset last. Sealt edasi tuleb toetada ja julgustada nende laste vanemaid panema oma lapsi eestikeelsetesse koolidesse. Kui on näha, et tegemist on eriti andeka inimesega, siis ka broneerima talle väljaspool konkurssi koha eliitkoolis, vastavalt tema andekusele. Klassides ei tohi olla rohkem kui viis muukeelset last. Kui aga need lapsed on juba läbinud eestikeelse lasteaia, siis võib neid olla ka kuus-seitse, sest keel on selge, eestlaste käitumisharjumused ka. Iseloomu eestistumine on saanud juba tugeva aluspõhja. Loomulikult tuleb lähema kümne aasta jooksul üle minna täielikule eestikeelsele keskharidusele. Ükskeelse keskhariduse nõude Lätist vähem valuliseks kehtestamiseks peab olema tagatud eelkooliaegne suunamine ja ka valikuline suunamine koolidesse. Selleni välja, et eesti lasteaias käinud lapse saab panna ainult eestikeelsesse kooli.

Kuidas mahutada Ida-Virumaa lapsed antud skeemi. Neil ju puuduvad võimalused vähemusena eestlaste seas olla. See puudub ainult juhul, kui riik ei tee midagi selle võimaluse tekitamiseks. Ida-Virumaa atraktiivseks elukeskkonnaks muutmine, Ida-Virumaa peredele mujal Eestis elu- ja töövõimaluste pakkumine. Lähema viie aasta eesmärgiks peab saama Vene getode kaotamine. Vene elanikkonna ümberasustamine eestikeelsetesse piirkondadesse ja vastupidi. Loomulikult ainult vabatahtlikult, majandushoobi kasutades. 60’ndatel kuni 80’ndatel aastatel Eestisse saabunud inimesed tulid ju vabatahtlikult. Neid meelitas läänele lähemalolek, võimalus saada elamine ja töö, ning parem palk. Selle ideoloogia taaskasutamine ei ole patt. Ükskeelse Eesti eesmärgi nimel on võimalik rakendada ka Euroopa tõukefondide raha ja sellest saab ka väga tugev ideoloogiline relv Venemaa vastu.

Kust otsast Eestis muukeelse elanikkonna õigusi ahistatakse, kui neile pakutakse tööd ja elamist.

Retsept Eesti keele oskuse tõstmiseks alla 40 aastaste seas 95% tasemele ühe põlvkonna jooksul on lihtne: Muukeelsed lapsed eesti lasteaeda. Pärast lasteaeda eestikeelsesse kooli ja tingimused muukeelsetele vanematele eestikeelsesse keskkonda ümberasumiseks. Samuti ahvatlevad tingimused eestikeelsetele peredele venekeelsetesse getodesse asumiseks.

Lätlaste poolt läbi viidav koolireform on tee õiges suunas, kuid poolik lahendus, sest 18. eluaastaks on lapse iseloom ja maailmavaade juba välja kujunenud.

* täpseks seletuseks loe Isaac Asimov „Asum“

** http://en.wikipedia.org/wiki/The_Nurture_Assumption

*** http://en.wikipedia.org/wiki/Thomas_Bouchard

Enda jaoks kirja pandud 07 septembril 2004