22 November 2010

Monopolide ohjeldamise ja konkurentsi seadus Riigikokku

Meil on just vastu võetud loomulike monopolide ohjamise seadus ja on ka olemas konkurentsiseadus.
Need mõlemad võiks kehtestada ka Riigikogu valimistele.
Piisab kümnest punktist.
1. Iga Eesti Vabariigi kodanik võib kandideerida ilma mingit kautsjoni maksmata.
2. Iga kodanik ja organisatsioon võib moodustada valimisliite.
3. Sõltumata häälte arvust saab üks valimisliit / erakond / üksikkandidaat maksimaalselt 20 kohta ja kriteerium on 4% ringkonna häältest praeguse 5% üldhäälte asemel.
4. Kui üksikkandidaat saavutab häältearvu, mis annab talle rohkem kohti on tal õigus need kohad omal valikul täita.
5. Eesti jagatakse 20. valimisringkonnaks.
6. Ühes valimisringkonnas tohib olla 40000-70000 valijat.
7. Valimisliitude / erakondade nimekirjades peavad esimesed 20 kohta jagunema ringkondade kaupa.
8. Ühes valimisringkonnas kogutud hääli teistele ringkondadele üle ei kanta.
9. Saadiku saab Riigikogust tagasi kutsuda 25%+1 saadikule antud häältega. (Kui valimistel kogus saadik 10000 häält, siis saab ta tagasi kutsuda 2501 häälega.)
10. Kommenteerijate poolt lisatav punkt.
Sellise piirangu eesmärgiks on praeguse teerullipoliitika välistamine, saadikutele reaalse tagasikutsumise võimaldamine ja Eesti kõikide piirkondade võrdne esindatus.


26 September 2010

Liiakasuvõtmisest ja intressist läbi religiooniprisma

Viha toodab viha. Vale toodab valet ja varastamine varastamist.
Ärastamise ülistamine toodab ärastamise ühiskonna.
Kahjuks on selle juured selles hetkes, kui hakati lubama intressi lihtlabase laenamise eest*. Laenamine tegevusena ei tooda mingit lisandväärtust ja seega on ka suuremas osas tagasinõudmine õigustamatu.

* Algselt oli kristlikus usus intressiküsimine surmapatt.
"The love of money is the root of all evil." (Timothy 6:10)
" [Jesus said], 'If you have money, do not lend it at interest, but give [it] to one from whom you will not get it back." (Gospel St Thomas, V95)

Sama kehtib hinduismi ja budaismi kohta.
"hypocritical ascetics are accused of practising it"
(History of Usury Prohibition).

Sikhismis on intressi võtmine võrdsustatud järgmiselt
"To grasp what is another's is as evil as pig's flesh to the Muslim and cow's flesh to the Hindu. The Teacher shall intercede for his follower, only when he has not eaten carrion."
(Adi Granth, Var Majh, M.1, p. 141)

Taoism ütleb järgmist:
"Banish skill, discard profit, And thieves and robbers will disappear."
[ Ch. 19]

Islam on väga karm
"If someone comes to you for a loan, he comes out of need. If I loan you money and I find that you have difficulty paying me back, Islam encourages me to forgive the debt. God will reimburse me."

Judaismis aga on keelatud küsida intressi teiselt judaistilt. Muu-usuliselt aga mitte !!!!
"Unto a stranger thou mayest lend upon usury; but unto thy brother thou shalt not lend upon usury: that the Lord thy God may bless thee in all that thou settest thine hand to in the land whither thou goest to possess it."
Chapter 23, verse 20

10 August 2010

Riigieelarve tasakaalustamisest vangide abil

Eesti vanasõna: "iga vald peab oma sandid toitma."

Eeldused:

1. Eesti riigil on raha vaja.
2. Eesti riigi kaelas ja maksumaksja ülalpidamisel on üle 3000 vangi.
3. Vanglaste eelarve on ~600 MEEK / ~38,35 M€
4. Vangidest ~50% on muulased.

Väide:

Esitada muulasest vangi ülalpidamise eest arve muulasele kodakondsuse andnud riigile. Nn. halli passi omanike puhul esitada arve vastavalt passis märgitud rahvusele. Arve esitamise alternatiivina pakkuda kinnipeetava karistuse kandmiseks tema üleandmist passi väljastanud riigile. Välis- ja siseministeeriumil kuulutada avalikult ja kahepoolsetel diplomaatilistel vestlustel, et Eesti on valmis vastu võtma kõik Eesti kodakondsetest vangid.

Tõestus:

* Eesti riik hoiaks kokku ~250 MEEK / 15,98 M€, sest vangide vahetus nõuab ka raha ja osa vange tuleb ka Eestisse tagasi.
* Kohalikesse vanglatesse tekib rohkem ruumi praeguse liig pehme karistuspoliitika karmistamiseks. (Siis on kokkuhoid väiksem, aga kord karmim.)
* Eesti riik algataks ülemaailmse moraalse liikumise, võttes esimesena materiaalse vastutuse enda pahasti käitunud kodanike eest.

Kasutatud materjal
http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20745/Kinnipeetavate+sotsiaalmajanduslik+taust+ja+vajaduste+uuring.pdf

P.S. Ma jätan teistele fantaseerida nn. vangide kokkuhoiukaubanduse.

20 May 2010

Konkurents(i puudumine) Eesti pangandusturul

Eesti turul on Rootsi raha monopol.
Me võime ju öelda, et on SEB-, Swed-, Nordea pank. Lisaks Taanist Sampo (Danske) ja veel LHV, Äri-, Big-, Marfin, Krediidi- ja veel kümneid.
Turul on 80% Rootsi (SEB, Swed, Nordea) kultuuri käes.
Andres Bergman (rahu tema põrmule) soovis luua konkurentsi ja jõuliselt tuua Eesti turule Saksa raha. Eesti Pank ei andnud luba. Miks?
Monopol vajas veel kindlustamist.

See kõlab küll vandenõuteooriana ja seda j.o.k.k. vabariigis kohtus
ei tõesta, aga praegu on meil juba viimased kümme aastat rootsi raha
monopol.
Selle tagarjärjel on igapäevased pangandusmaksud kõrgeimad EU's ja selle
tõttu lubati Eesti majanduse vastutustundetu odava laenurahaga üleujutamine. Ainuke karistus on pisike kahjum. Võrreldes eelnevate aastate väljaviidud kasumiga.
Ma ei tea Läti seisu, kuid paranoiliselt võib eeldada, et Parexi põhjalaskmisel pole rootsi raha roll olematu. Loomulikult tegid Parex enamuse vigadest ise.
See on andnud võimaluse (reinvesteeritud tulumaksuvabade) kasumitena kümne aasta jooksul välja viia hinnanguliselt 40-50 miljardit krooni.

Eesti turule ideaalne jagunemine oleks 10% rootsi, 30% jaapani, 10% saksa, 10% briti, 30% ameerika ja 10% muud.
Reaalne oleks 30% rootsi, 25% ameerika, 25% jaapani, 20% muud raha.
Kolme Euroopa kultuuri (rootsi, briti, saksa) puhul puudub konkurents, sest http://www.abovetopsecret.com/forum/thread573000/pg1

Alles kolme võrdse
olemasolu loob eeldused konkurentsiks (hea näide on mobiilikonkurents,
mis on ainuke reaalset toimiv infrastrukuuriettevõtete konkurents eesti turul)

Seadusega võiks olla pankadele järgmised piirangud
1. Ühe panga turuosa ei ületa 25%
2. Pankade emafirmade summaarne ühe kontinendi piires turuosa ei ületa 30%.


17 May 2010

Eesti energiaturvalisus

Esitasin ajujahile järgneva idee.
http://www.ajujaht.ee/ideed/2949/
Kirjutan selle siin pikemalt lahti.

Praegu on Eestis 3,4,5 suurt elektrijaama. Soovitakse ehitada veel üks eriti suur. See on turvalisuse seisukohalt risk, sest piisab ühel riigil paar ballistilist raketti lennutada ja üks lüüs üles tõsta ning Eestis elektrit pole. Kui Osama oleks USA't tõeliselt kahjustada soovinud, siis poleks lennukid lennanud WTC tornidesse, vaid idaranniku tuumaelektrijaamadesse. Kaasa oleks see toonud püsiva majanduslanguse, sest pole elektrit/ pole majandust. Kaks viidet wikipeediast
Suurim elektrikatkestus
Suuruselt teine elektrikatkestus

Energiaturvalisust on võimalik tõsta. Selle lahenduseks on partisanisõjale omane ülemaaline võrgustik. Iga talu / küla / linnaosa omaks enda elektri- või koostootmisjaama. Need jaamad on Smart_grid võrku ühendet. Väikejaamad võivad olla igasugused. Laine-, hüdro-, tuule-, maasoojus-, gaasi-, päikse-, diisli- jne. jaamad. Tootmise ülejääk müüakse ja puudujääk ostetakse Nordpooli kaudu. Puudub energiatootmise monopol ja peamine, elektrisüsteemi kasutuskõlbmatuks tegemine on väga raske.
Teine probleem peitub 50Hz püsivuses.
Kus määratakse meie 50Hz?
Selle Eestisse ületoomiseks on vaja planeeritavat tuumaelektrijaama VÕI kõrgepingeühendusi Soome ja Rootsi. Pärast gaasitoru paigaldamist on kõrgepingekaabli vedamiseks loa saamine pehmelt väljendades komplitseeritud, kuigi mitte ilmvõimatu.
Ka smart grid võrk on võimeline 50Hz hoidma. Tehnilisi üksikasju ei valda, aga kuskilt tutvustavast jutust lugesin.
Väikeste elektrijaamade ja smart grid võrgustiku arendamine suunab riigi suurte ja energiaturvalisust vähesel määral tõstvate, praegu pakutavate lahenduste asemel plaanitud investeeringud kordades paremini.
Saavutatavat teadmistepagasit õnnestub mujal maailmas müüa edukamalt, kui Eesti Energia praegu üritab põlevkivitehnoloogia müüki. Iseenesest on ka selle teadmistepagasi müük väga hea mõte, kuigi põhineb eelmise sajandi mõtteviisil.
Vaatasin ka Peeter Jalaka ettekannet Energiafoorumil.
01.02.11 diskuteerisin sellest Lauri Vahtrega. Ta tõi välja mündi teise poole. Kuna me oleme Vene süsteemiga seotud, siis ei saa nad Narva jõe tammi avada, ega sagedusega mängima hakata, sest Eesti poolele suunatud hävingulised muutused tabavad neid kordades tugevamini. Narva tammi avamisel ja HEJ'i seiskamisel tabaks ülekoormus muid lähedal asuvaid jaamu, ning Peterburg võib sootuks ilma elektrita jääda.

25 March 2010

Eesti SKP kasvu tagamine

Praegu lüüakse kõiki ühe vitsaga. Eraisikuid paksema ja ettevõtteid õhemaga. Teise mätta otsast vaadates näib vastupidi.

Eesti majanduse järjepidevat suunatust SKP kasvule saab tagada 6 väga lihtsa, kuid radikaalse meetmega.

1. Maksustada Eestist välja reinvesteeritud tulu.
Kui reinvesteerid kasumi Eestis, siis saad seda maksuvabalt teha. Kui mujale, siis maksad täie rauaga tulumaksu.

2. Kõrgemalt tulumaksustada SKP ümberjagamisega tegelevad sektorid ja madalamalt reaalselt SKP'd kasvatavad sektorid.
SKP ümberjagamisega tegelevad kõik riigi toetusi saavad (era)ettevõtted + riigi/kohaliku eelarvelised asutused.
Muu erasektori puhul tuleb lahterdamine teha igaühe puhul eraldi ühtseid kindlaid reegleid arvestades.

3. Kõrgemalt maksustada import ja madalamalt eksport.
Näiteks välisturismile suunatud ettevõtted on import ja siseturismile suunatud eksport.

4. Kõrgemalt maksustada välisomanike ettevõtted ja madalamalt Eesti kapitalil põhinevad.
See on kõige radikaalsem punkt, mille vastu näen horde tõusmas.

5. Eesti riik toetab eelkõige kohalikku ettevõtlust. Seda nii hangete, allhangete, kui ka (riigi)ettevõtete vahelise koostöö edendamisel. Eraettevõtjad toetavad eelkõige eesti ettevõtteid.
Lihtne näide. Soomlaste omanduses olevates välisfirmades on ainuke aksepteeritud mobiilimark Nokia ja võrguks valitakse kohalik tütarfirma. Eesti puhul Elisa. Iga firmast väljaminev sent püütakse suunata lõpuks Soome.

Selles valguses ei saa ma Tallinna Lennujaamast (riigist) absoluutselt aru. Air Balticule luuakse kõik võimalused Estonian Airi ja ka iseenda põhjalaskmiseks.
http://www.epl.ee/artikkel/494144
http://www.e24.ee/?id=237438

6. Ollakse ausad. Nii mõtetes, kui tegudes.


11 March 2010

Eesti järgmine eesmärk

Lugesin Lennart Meri kõnet Eesti 83'nda sünnipäeva puhul.
http://vp1992-2001.vpk.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=1021

Palju kitsaskohti, mis ta välja tõi on järgnenud pea kümnendi jooksul kitsamaks muutunud, vastupidiselt Meri soovitusele lahendusi leida.

Aga sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid eestlaste oskamatusest lihtsalt eesmärgivabalt elada.
Eestlane ei oska ilma silmapiiril terendava ja peatselt saabuva "valge laevata" elada. Leppigem sellega ja seadkem Eesti riigi kurss seda tõsiasja arvestades.
Pärast EU ja NATOga liitumist tabas meid (nii riigijuhte, ajakirjandust ja lihtinimesi) piiritult "pidutseda". Seda saigi tehtud ja nüüd (juba 2008 lõpust) on pohmakas käes.
Et tagantjärele tarkus on täppisteadus, siis arvan, et kui oleks liitumise "jah" sõna saavutamise hetkel alustet järgmise eesmärgi väljakuulutamisega, oleks pidu ja pohmakas palju väiksem. Kui tead reedel, et järgmine nädal on vaba, siis võtad hea nädalavahetuse puhul rohkem ja ei pinguta esmaspäeva kainuse nimel. Nagu üksikisik, nii ka riik.

Praegu on läbi saamas järjekordne eesmärk, seekord siis üleminek eurole. Eesmärk on liiga poliitiline ja seetõttu ei olda saavutamise suhtes üksmeelsed. Raha on ju ainult raha ja lihtinimesele pole suurt vahet, mis ühikutes seda arvutatakse, sest ta ei oska aru saada SMS ja panga väikelaenu intressiprotsentide erinevusest. http://tarbimislaen.intress.ee/
Seepärast ka vastuseis matemaatikaeksami kohustuslikuks muutmisele

Euro on hea kriisiaja eesmärk ja õnneks sai ka üks endine Eesti Vabariigi vastane (Tartus 02.02.1988) aru, et nii peab.
Parem hilja, kui mitte kunagi, kuigi 2005-2006 selle nimel pingutada oleks olnud kordades lihtsam ja rahvale (ning riigi finantstervisele) valutum.

Järgmiseks, seekord vähemalt 1,5 inimpõlve kestvaks eesmärgiks pakun Eestis elavate elanike arvu tõstmist 1,5 miljonini. Sealhulgas Eestis elavate Eesti kodanike arvu tõstmist 1,2 miljonini.
See on saavutatav 30 aastaga. Selle nimel on hästi alustet (vanemapalk näiteks), kuid edasised sammud on väetid, et mitte öelda olematud.

1,5 miljonit rahulolevat elanikku (kui inimene pole rahul, siis ta kolib mujale) täidab praegu ökonoomsust taga ajades tühjenevad külad ja alevid. Maa-asula kindel suretamine toimub kooli, postkontori ja riikliku / kohaliku omavalitsuse veetud asula juhtimisasutuse sulgemisel. Asulast tehakse magala tüüpi perifeeria.
1,5 miljonit on piisav, et katta kogu maa inimestega ja äratada ellu praegu suletavad koolid ja külakeskused.

Seda 1,5 miljonit tuleb arukalt juhtida. Omavalitsus peab olema suuteline omavahenditest pakkuma kõiki omavalitsuse kohustustes ettenähtud teenuseid. Seega on efektiivse omavalitsuse elanike arv 20000-50000. Vähem ei kata tekkivaid kulusid ja suurem muutub raskelt hallatavaks. Teisisõnu, võim kaugeneb rahvast. Seega piisab Eestile 30-50 omavalitsusest.

Sellest 1,5 miljonist riigitööst elatuda tohib 225000, ehk mitte üle 15%. Ja sellest 15% peab 2/3 roteeruma eratöö ja riigitöö vahel. Kui inimene ei tunne oma turjal (rahakotis), milline on era- ja riigisektori erinevus, siis ta ei ole võimeline (väheste helgete eranditega) mõistma efektiivse töö tegemise vajalikkust.

Sellest 1,5 miljonit 80% Eestile lojaalseid Eesti kodanikke (ka kodanik võib olla kodanik vaid paberil) tagab Eesti keele, hariduse, teaduse, kultuuri arengu ja eelkõige püsimise. Ilma et me peaksime igapäevaselt selle pärast muretsema ja sellest jahuma.

Teine eesmärk, ilma milleta 1,5 miljonit võib saavutada, aga nad pole rahul on ausalt elamine. Praegu jõuame seisu, kus vaid kohtul on õigus öelda, et oled valelik. Kui on JOKK, siis oledki aus.
See on moonaka suhtumine ja sellise suhtumisega oma riiki ei ehita. Vähemalt mitte pikas perspektiivis. Ausus algab iseendast, oma tegudest ja tegematajätmistest. Otsustusest, et iga Su tegu on mitte ainult JOKK, vaid ka MOKK (moraalselt on kõik korras). Et selle teoga ei tõmba Sa kellelgi nahka üle kõrvade. Nõudes seda endalt tekib Sul õigus nõuda seda ka teistelt, kaasa arvatud prokuröridelt ja kohtunikelt. Advokaatidest ma ei räägi, sest nende ausus(etus) väljendub vaid raha hulgas.
Praegune kohtusüsteem on mõtlemise tasandil korrumpeerunud. Kui kõik juriidilise näitemängu osapooled on koolitatud ÜHEST koolist. Tunnevad teineteist noorusajast saadik, siis ei saa sõltumatust olla. Seepärast pean vajalikuks vähemalt kolme võrdsel tasemel juuraharidust pakkuva ülikooli teaduskonna loomist. Soovitavalt eri linnades. Esialgu piisab kahest. Üks prokuröride ja teine advokaatide jaoks. Kohtunikuks saab vaid nende ühise komisjoni ees küpsuseksami sooritamisel, vaid juhul, kui otsus on ühehäälne. Nagu EU's enne Lissaboni lepet. Teine alternatiivne muudatus on kohtusüsteem kahetasemeliseks muutmine. Vandemeestekohus ja riigikohus. Vandemehed on anonüümsed (jälgivad istungit kasvõi läbi veebikaamerate) ja igaüks langetab otsuse iseseisvalt, ilma teisteta konsulteerimata. Riigikohus on praegusega samane. Edasikaebamine riigikohtusse on piiratud. Näiteks, kui kohtuotsus on eluaegne.

Kaks eesmärki:
Eestisse 2040 aastaks 1,5 miljonit elanikku ja elame ausalt.


08 March 2010

Miks on sel aastal nii palju maavärinaid?

Jäämütsikesed Antarktikas ja Arktikas sulavad. Nende poolt jääs kinni hoitud vee mass valgub suht ühtlaselt üle Maa laiali. Teiselt poolt suurendab atmosfääri poolt kinni hoitav energia soojusvõnkumist ja -paisumist.
Kes arvab, et ookeanipoti põhi on vettpidav ja ühtlane, nagu portselanist supipott, eksib rängalt.
See põhi on lipp lipi peal, lapp lapi kõrval, ilma nõela pistmata ja mitte keegi ei keela tal suurenenud veemassile järele anda.
Soojuspaisumine tekitab lisapingeid peamiselt horisontaalsuunas, aga keegi ei ütle, mis sügavusel sellele jõule järele antakse.


05 January 2010

Energia jäävuse seadusest

Energia jäävuse seadust olete koois õppinud. Mina õppisin.
Maa stratosfääri ülaosa temperatuur on -3 kraadi !!!!
Miks?
Seal peegeldatakse tagasi enamus päikese poolt tulevast energiast. Seega oleme me suletud õhupalli sees.
Inimene on õppinud aja jooksul Maa sisse miljonite aastate jooksul talletunud energiat vabastama.
Igasuguse kaevandatud energia vabastamine (nt. nafta põletamine) jääb selle Maa pinna ja stratosfääri vahele (suures enamuses).
Järelikult polegi muud võimalust, kui et läheb soojemaks.
Kui inimene suudaks piirduda ainult päikese poolt maasse talletatava energia vabastamisega, siis oleks tasakaal saavutatud.
See tähendab, et inimene ei vabasta ajaühikus maa seest rohkem energiat, kui päike samas ajaühikus sinna juurde talletab.
Probleem ongi selles, et inimene seda ju ei suuda.