19 February 2014

Maa tulevik - Usaldusühiskond ...

... ehk tagasi ürgaega.

Kujutage ette kirjeldet tulevikku. Iga tööealine inimene läheb hommikul talle meelepärasele tööle. Ta läheb sinna alati rõõmuga ja ta teeb tööd alati õhinapõhiselt. Ta ülemus ja võimalikud alluvad on temaga rahul ja teevad samuti tööd õhinapõhiselt. Firma ja selle omanikud on nendega ja töötajad on omanikega rahul. Kõigil on olemas kõik vajalik. Kodu, töö, pere, hobid, tervishoid, turvalisus, rahu, meelelahutus, kultuuri- ja spordiüritused, jne. Kellelgi pole vaja muretseda võlgade, kommunaalmaksete, raha vähesusest tuleneva nälja, külma, tevisekaotuse, kodutuse pärast. Inimestel on olemas kõik, mida hing ihaldab ja tal puudub põhjus masendumiseks.
Kõlab utoopiana.

Pole seda teps mitte, sest selleni jõuavad kunagi kõik Maa gruppide, riikide, liitude ühiskonnad. Mõned varem ja teised hiljem. Mõned ka hävinevad. Leebelt öeldes, kohanemisvõimetuse tõttu.
Tuleviku saabumist takistab vaid üks tingimus. Inimkond ei tohi end enne ei hävitada. Läbi ahnuse, hoolimatuse või rumalate eksimuste jada.
Nüüd palun mõtle üldiselt, millest on Sul enim puudus? Sule minutiks silmad ja mõtle.

Millest üldse on praegu suurim puudus ja millega seda peamiselt asendada püütakse?
Puudub usaldus. 
Ka eneseusaldus, saati siis kaugemale.
Usaldust püütakse osta ja asendada rahaga. Osta ausat nägu, õigust, õiglust, võimu, kokkuleppeid, seadusi. Kõiki mõeldavaid (mitte)rahalisi (liba)väärtusi.
Kõike ja kõiki soovitakse mõõta rahas. Rahast on teadlikult kujundatud, mitte vabal valikul kujunenud, kõige mõõtmise ülim etalon.

Esimeses lõigus kirjeldet tulevikuühiskonnas puudub raha ja ka muu materiaalne margapuu. Soovijatel on majad, autod, jahid, maalapid, firmad, mida iganes, kuid see ei tee neid õnnelikuks, kui omaja sõnade ja tegude suhtes puudub usaldus.

Usalduse puudumine hukutab, sest ta on tulevikus kriitiliseks mõõdikuks. Usaldus inimese, aga ka kõikide muude elus ja eluta objektide vahel. Näiteks riik, ettevõte, valitsus, ametiasutus, ametnik, töötaja, tööandja, toiduaine, pesupulbritootja, dopinguinspektor, kes või mis iganes peab olema usaldatav. Usalduse olemasolu või puudumine määrab suhtumise objekti ja tema edasise saatuse.

Igaühe usaldus on isikik ja kõigel on usaldus. Usalduse puudumine tähendab objektile hukatust. Näiteks puudub enamusel inimestest usaldus E621 vastu ja seega on antud lisandi kasutamine automaatselt keelatud ja kõik varud, laborid, firmad, vastutajad kuuluvad, usalduse puudumise tõttu, kohesele hävitamisele.

Usaldusühiskonna kohtusüsteem otsustab õigluse, mitte õiguse üle. Kohtuotsuse määrab vandemeeste kogu usaldus. Kui enamus neist ei usalda pedofiili, siis läheb viimane ümberkasvamisperioodiks kinnimajja ja kui sama juhtub teistkordselt, siis ühiskonnast permanentsele, lisakulusid (kuna raha puudub, siis pean silmas aega) vältivale elimineerimisele. Viimane ei pruugi tähendada surmanuhtlust, vaid ühiskonnast väljasaatmist kohta, mille toimimismehhanism ei põhine usaldusel, vaid näiteks humanismil*, tolerantsusel ja rahal. Kuidas ta seal hakkama saab, pole ühiskonna mure, sest ta tegi vaba valiku.

Mõned usaldusühiskonna põhiteesid ja mõistete seletused.

  • Usalduse teenimiseks tuleb ühiskonnale vajalik olla. Ühiskonnale vajalik olla saab läbi millegi ühiskonnale vajaliku teostamise. Kiitus tubli tegutsemise eest on lisausaldus.
  • Usaldust ei saa müüa, osta, laenutada. Usaldust saab võita ja kaotada. Usaldusega ei saa intresse teenida. Küll saab enda usaldusega lähisugulast „garanteerida“. Teisisõnu, usaldust saab teise kasuks „ära anda“.
  • Poliitik saab valimistel valijatelt usalduskrediiti, mille temas pettunud valija võib suvalisel hetkel tagasi võtta. Teatud osa „krediidi“ kaotamisel, kaotab poliitik koha. Sama kehtib valitsuse ja riigikogu kohta. Presidenti tagasi kutsuda ei saa.
  • Maja, auto või millegi suure „ostmiseks“ mängivad rolli usaldus ja aeg. Mida pikem on tööalane usaldus, seda kergem on eelnimetet asjade saamine. Maja või korteri saab elus ühe korra. Küll aga on võimalik selle vahetamine teatud perioodi möödudes.

Usalduse kaotus
Kurja teinud inimene kaotab kohtuotsusega usalduse ja ta suletakse rehibilitatsiooniajaks ära.
Usalduse esmakordne täielik kaotus võrdub isoleerimisega ja isolatsioonis antakse võimalus rehabilitatsiooniks läbi töö ja õppimise.
Usalduse teistkordne täielik kaotus on surmaotsus või väljasaatmine ühes kogu usalduse konfiskeerimisega.
Väljasaatmise põhjustavad teistkordne isikuvastane kuritegu, lisahüve saamiseks teostatud petmine, kiusamine, jne. Teod, mille alusel Sa võid öelda, et Sa seda inimest enam ei usalda ja Sul tekib tema suhtes praeguses mõistes väärteo koosseis.

Mis on rikkus ja kes saavad rikkaks?
Rikkaks saavad need inimesed ja organisatsioonid, kelle vastu on suurim usaldus ja austus. Samuti need, keda enim kiidetakse. See tähendab häid õpetajaid, kirjanikke, näitlejaid, kunstnikke ja teiste loominguliste tegevuste viljelejaid. Samuti kohusetundlikke politseinikke, päästjaid ja teisi avaliku heaolu tagajaid.
Rikkaks saavad vaimsete väärtuste loojad ja edasikandjad. Ka ilusa, kvaliteetse maja ehitamine ja piimakombinaadi edukas juhtimine on vaimse väärtuse loomine.

Mis kaob?
Kaob vajadus kogu raharinglussüsteemi ja seda toetavate institutsioonide järele. Pangad kaovad, jääb vaid Eesti Pank, kellest saab ühtlasi impordi/ekspordiga tegelevate firmade raha hoidjaks ja kõikide rahaliste operatsioonide haldajaks.
Rahandusministeeriumist jääb järele Eesti Panga alla siirduv välisarvelduste osakond, sest kahjuks ei lähe kogu maailm korraga üle usalduspõhisele ühiskonnakorrale.
Raha puudumisel kaovad ka raha kogumise väärarengud maksude, viiviste, intresside, lõivude, laenude, trahvide, tasude, piletite jne. Näol.
Kaob kõik, mille vereringe koosneb rahast ja mis midagi reaalset ei loo.

Kuidas ja millega usaldust usaldusväärselt mõõta? Igal ajahetkel ja igas olukorras.
Praegusel ajahetkel on Eestil kõige usaldusväärsem ja laieima leviku ning kasutusvõimalustega ID-kaart ... aga alustuseks sobib lihtne mobiiliäpp.

Kuidas on usaldusühiskond tekib ja areneb?
Tegemist on perekonna ja vanasti talu usaldusmudeli taastamise ja laiendamisega. Talus polnud raha vaja, sest suudeti olla isemajandav. Suuresti polnud ka külas raha vaja, sest kaubavahetuse ja talgutega saadi kõik tehtud. Elu ei põhinenud ainult õhinal, vaid ka vajadusel, kuid töö tegijat usaldati ja mitut korda sulasel peremeest petta ei võimaldatud.
Pere sees üldiselt rahas ei arveldata. Raha on vajalik vaid pere või pereliikmete suhetes perest väljas olevate objektidega. Sama lepitakse kokku sõprade vahel. Aidatakse teineteist ja üheskoos kaetakse teineteise mõistlikud vajadused. Raha kasutatakse ringist välja jäävate tehingute puhul. Kaks või enam sellist ringi lepivad omavahel kokku samuti usalduspõhise tegutsemise. Ja nii edasi, ja nii suuremaks ja laiemaks. Mis on selles kasu? Ringi sees tehtud tegevuste eest ei pea maksma mingeid makse. Seega ei lähe osa loodus lisandväärtusest lihtsalt minema, ega istu puugi või parasiidina ringi küljes.

Lõpetuseks
Meil on võimalus käituda Vana-Kreeka vallutanud roomlaste moodi, kes Heroni, umbes 2000 aasta eest, konstrueeritud aurumasina prototüübi mõttetu mänguasjana hülgasid ja tööstusrevolutsiooni sellega kuni 19. sajandi keskpaigani edasi lükkasid või hakata tulevikuühiskonda koheselt looma. Jõukohane on tulevikuühiskonda osade kaupa loomine. Üksikute suundade ja usalduseliikide kaupa. Samuti läbi alul väikeste, seejärel kasvavate kogukondade. Jõuame eelkirjeldet ühiskonda muutusprotsessi pisikesteks jõukohasteks osadeks jagamise ja siis nende pisikeste osade täitmise teel.


* humanismi mõiste on hästi lahti seletanud Lauri Vahtre raamatus „Suur pettumus“

7 comments:

juku said...

Mul oli hiljuti sarnane mõte aga teise nurga alt. Nimelt on garanteeritud see, et mingi aeg pole enamus inimesi enam lihtsalt vaja, ka kõige odavam inimtööjõud muutub ebapraktiliseks. Asemele tulevad masinad.

Muidugi jäävad esialgu osad inimesed siiski vajalikeks nagu teadlased ja artistid aga reaalsus on see, et lõviosa meie ühiskonnast moodustavad sellised inimesed kelle panusest nendesse valdkondadesse on vähe kasu. Mida aega edasi, seda kõrgemale latt tõuseb ning pole ka välistatud, et lõpuks jääb ka kõige andekam inimene arengule ette.

Kui see aeg kätte jõuab (ja usun, et seda saab näha veel minu eluea jooksul) siis ei ole kapitalistlik süsteem enam inimlik. Ei ole kasu ka teistest tuntud ökonoomia liikidest ja on vaja midagi uut ehk siis ntx. usaldusühiskond :D

Anonymous said...

Seda, et masinad asendavad inimesed kardeti juba ammu-ammu, oli vist sajandeid tagasi, esimeste masinate tekkimise aegu...

Anonymous said...

sulen silmad ja mõtlen millest puudus: tahaks magada, ühe hea peatäie magada, kaks päeva isegi järjest.

tegelikult on ka energiakriis.

jorss said...

Huvitavad mõtted ülemineku etapiks, mis vajavad edasiarendamist ...

Anonymous said...

Jah, selline utopistlik ila, sellist aega ei tule. Inimene pole masin!

Anonymous said...

Kahjuks või õnneks on siiski ka inimene masin. Bioloogiline masin. Ei midagi enamat. Anorgaaniliste - inimeste poolt valmistatud masinatega suurim erinevus on see, et kuigi nad on väliselt ühesugused, pole nad ühesuguse funktsionaalsuse- ja käitumisega. Sellega praegune maailmakord tegeleb ja viimasel ajal üha edukamalt. Muus osas aga on nii inimeste poolt valmistatavad, kui ka inimmasinad sarnased - võta ära toide ja nad surevad. Bioloogilised jäädavalt, inimtekkelised kuni toite taastamiseni...

Mart said...

(palun tõesta et sa pole robot- klikk- tõestatud) kas mul on vaja tõesti end vaja tõestada ja justnimelt teistele- kõlab kui tingimustega usaldamine- et usalda aga kontrolli tüüpi- (vahepeal tõestus kehtetu- tõesta uuesti)- üks punkt mis vastukarva- surma mõistmine- inimestel on ju niigi hirmud (sh surmahirm) ja tekib veel ka pilt et see ei juhtu üleöö (kuigi muutused nii ka algavad) aga samm-sammult- usaldan teema algataja kavatsust ja südameteed- et ta kirjutab olulisel teemal- usaldan ennast ja neid sõnu