Juudi rahvas oli
Egiptuses orjuses. Jumal valis Moosese vabastamaks juudi rahvast
orjusest ja viimaks teda läbi kõrbe tõotatud maale. Mooses viis
juudi rahva tõotatud maale. Selleks kulus 40 aastat. Kogu selle
rännaku jooksul kasvatas Jumal Moosese suu kaudu Juudi rahva
moraalset palet. Sellest ka uskumus, et rahvuse moraalse puhastumise
aeg on 40 aastat. Võttes seda aksioomina on eestlastel puhastumiseni
jäänud veel 25-30 aastat. Ajaarvamise nullpunktiks võtan 80’ndate
lõpu, 90’ndate alguse.
Vaatame soomlasi ja nende
arengut alates 1918 aastast. Sel ajajoonel asusid mõlemad rahvused
(eestlased ja soomlased) samal stardijoonel sarnase minevikupärandi
ja tingimustega.
Kuni 40 aastani arenesid
eestlased kiiremini, mistõttu olid ka altimad Pätsile kuuletumisel
ja palju vaidlusi tekitaval, N.Liidule relvadeta alistumisel. Pärast
sõja lõppu aga viidi eestlased tagasi orjusse ja soomlased pääsesid
peagi pühale maale. Küll läbi 44 aastal sõlmitud alandava
rahulepingu. Selle lepingu tagajärjeks oli 45 aastat
finlandiseerumist. Ka sellest üle saamine võtab 40 aastat aega,
kuid see on ainult pealispinna osa. Inimsuhete tasandil on Soome
jäänud monorahvuslikuks maaks, kus ilma soome keeleta ei saa
hakkama. Piiblikohane puhastumine saavutati Soomes pärast
reparatsioonide tasumist ja majandusliku tõusu algus umbes
kuuekümnendateks aastateks. Pärast seda kuni N.Liidu lagunemiseni
oli suhteliselt rahulik kasvuaeg, mille tagajärjel on Soome nüüdseks
vähim korrumpeerunud riik maailmas ja ka mitmete teiste kristliku
maailma mõistes edu kajastavate edetabelite tipus.
Mis aga toimus Eestis?
Pärast nõukogude okupatsiooni algust on järjekindlalt eesti
intelligentsi (paremat osa genofondist) hävitatud, või segatud.
Tõsi ta on, et 48’ndal aastal Siberist Eestisse küüditatud
eestlastega parandati genofondi, aga see nähe oli ühekordne ja
ajutine. Järjepidev venestamine kuni kaheksakümnendate aastate
lõpuni on lõhkunud Eestimaa ükskeelse koosluse. Kolmandikule
elanikkonnast ei ole emakeeleks eesti keel. Seega olime 90 alguses
hullemas seisus kui 20 aastal. Lähtudes aksioomist on meil
puhastumiseni jäänud veel 25-30 aastat. Kahjuks peame arvestama
palju pikema ajaga, sest Piiblis käsitleti ühe rahvuse, ühe keele,
ühtsete tavade ja ühe religiooniga koosluse puhastumist. Pakun, et
meil on puhastumise 40 aastase teekonna stardipauk pärast rahvastiku
90% eesti keele oskuse saavutamist. Kui midagi vahele ei tule.
Väidan, et lastes
rahvuste integreerumisprotsessidel omasoodu kulgeda, nagu Eesti
Valitsus ja Parlament seni on teinud, ei ole ühegi artiklit praegu
lugeva inimese silmad puhastumisteekonna lõppu nägemas.
Kuidas seda kaose
aega* lühendada kuni 50 aastani praegusest?
Judith Rich Harrise**
raamatus „Kasvatuse müüt“ (The Nurture Assumption) esitatud ja
tõestatud teooria väitel omandab laps 4-12 eluaasta jooksul oma
iseloomu ja käitumistavad 95% ulatuses.
50% tuleneb geenidest,
50% kaaslaste mõjudest. Kodusest kasvatusest sõltub ainult lapse
käitumine kodus ja suhtumine oma vanematesse kuni surmani.
Geenid on geenid. Nende
toimivuse tõestab Thomas Bouchard*** eraldi kasvanud
kaksikute sarnasust katsetades.
Räägime sellest 50%,
mida on võimalik muuta.
Ärkveloleku 16 tunnist
veedab laps keskmiselt 9 tundi lasteaias/koolis, 2 tundi kodu juures
kaaslastega mängides ja 5 tundi koos vanematega.
Pärast 12 eluaastat on
võimalik iseloomu muuta ainult traumaatiliste kogemuste kaudu.
Muukeelse elanikkonna
integreerimiseks ühe põlvkonna (20 aasta) jooksul tuleb
mitteeestikeelsed lapsed alates 3 eluaastast suunata eestikeelsetesse
lasteaedadesse ja sealt edasi eestikeelsetesse koolidesse. Ilma
eranditeta.
Praeguseks hetkeks 12
aasta vanused ja vanemad inimesed võib rahule jätta. Nende ümber
veenmiseks vajalik aja ja raha ressurss on umbes 20 korda suurem kuni
12 aastastele kulutatavast.
Täpsemalt: Osa
muukeelsete laste vanematest on juba mõistnud, et tulevik Eestis
ilma eesti keele oskuseta on väga raske. Seepärast on otsitud ja
leitud võimalusi panna omi võsukesi eestikeelsetesse lasteaedadesse
ja koolidesse. Valitsus ja Parlament on seda rõõmuga pealt
vaadanud, ega ole pidanud vajalikuks protsessi juhtida. Seda
protsessi tuleb suunata, et vähendada kaost.
Muukeelne laps tunneb
ennast võõras keskkonnas tõrjutuna ja otsib omasuguse seltsi. Kui
venekeelseid lapsi on rühmas neli ja rohkem, siis nad moodustavad
omaette rühma, kes suhtlevad vene keeles. Sellise rühma
moodustumise vältimiseks peab kasvataja olema eriti hoolas. Esiteks,
et muukeelsed lapsed ei tunneks end tõrjutuna ja teiseks, et nad ei
hakkaks ainult omavahel suhtlema. Muidugi peab olema peal ka arvukust
piirav tegur. 15-20 indiviidi rühmas maksimaalselt neli muukeelset
last. Sealt edasi tuleb toetada ja julgustada nende laste vanemaid
panema oma lapsi eestikeelsetesse koolidesse. Kui on näha, et
tegemist on eriti andeka inimesega, siis ka broneerima talle
väljaspool konkurssi koha eliitkoolis, vastavalt tema andekusele.
Klassides ei tohi olla rohkem kui viis muukeelset last. Kui aga need
lapsed on juba läbinud eestikeelse lasteaia, siis võib neid olla ka
kuus-seitse, sest keel on selge, eestlaste käitumisharjumused ka.
Iseloomu eestistumine on saanud juba tugeva aluspõhja. Loomulikult
tuleb lähema kümne aasta jooksul üle minna täielikule
eestikeelsele keskharidusele. Ükskeelse keskhariduse nõude Lätist
vähem valuliseks kehtestamiseks peab olema tagatud eelkooliaegne
suunamine ja ka valikuline suunamine koolidesse. Selleni välja, et
eesti lasteaias käinud lapse saab panna ainult eestikeelsesse kooli.
Kuidas mahutada
Ida-Virumaa lapsed antud skeemi. Neil ju puuduvad võimalused
vähemusena eestlaste seas olla. See puudub ainult juhul, kui riik ei
tee midagi selle võimaluse tekitamiseks. Ida-Virumaa atraktiivseks
elukeskkonnaks muutmine, Ida-Virumaa peredele mujal Eestis elu- ja
töövõimaluste pakkumine. Lähema viie aasta eesmärgiks peab saama
Vene getode kaotamine. Vene elanikkonna ümberasustamine
eestikeelsetesse piirkondadesse ja vastupidi. Loomulikult ainult
vabatahtlikult, majandushoobi kasutades. 60’ndatel kuni 80’ndatel
aastatel Eestisse saabunud inimesed tulid ju vabatahtlikult. Neid
meelitas läänele lähemalolek, võimalus saada elamine ja töö,
ning parem palk. Selle ideoloogia taaskasutamine ei ole patt.
Ükskeelse Eesti eesmärgi nimel on võimalik rakendada ka Euroopa
tõukefondide raha ja sellest saab ka väga tugev ideoloogiline relv
Venemaa vastu.
Kust otsast Eestis
muukeelse elanikkonna õigusi ahistatakse, kui neile pakutakse tööd
ja elamist.
Retsept Eesti keele
oskuse tõstmiseks alla 40 aastaste seas 95% tasemele ühe põlvkonna
jooksul on lihtne: Muukeelsed lapsed eesti lasteaeda. Pärast
lasteaeda eestikeelsesse kooli ja tingimused muukeelsetele vanematele
eestikeelsesse keskkonda ümberasumiseks. Samuti ahvatlevad
tingimused eestikeelsetele peredele venekeelsetesse getodesse
asumiseks.
Lätlaste poolt läbi
viidav koolireform on tee õiges suunas, kuid poolik lahendus, sest
18. eluaastaks on lapse iseloom ja maailmavaade juba välja
kujunenud.
* täpseks seletuseks loe
Isaac Asimov „Asum“
** http://en.wikipedia.org/wiki/The_Nurture_Assumption
*** http://en.wikipedia.org/wiki/Thomas_Bouchard
Enda jaoks kirja pandud 07 septembril 2004